2 4 5 Joonis 3.10. Grupikompensatsiooni põhimõte 1 - toiteliin, 2 - elektritarviteid või nende gruppe toitvad liinid, 3 lülitusaparatuur, 4 kondensaatorpatarei, 5 - automaatjuhtimissüsteem (võib ka puududa!) Grupiviisilisel kompenseerimisel võivad kondensaatorid olla vähemuutuva koormuse korral mittereguleeritavad ja nende mahtuvus valitakse koormusgraafiku miinimumi järgi, vältimaks ülekompenseerimist. Alates 50 kVAr-st võib osutuda majanduslikult kasulikumaks kompensatsiooni automaatreguleerimine. Sel juhul valitakse kompenseerimisseadme nimivõimsus koormusgraafiku maksimumi järgi. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor
2. Vrgu slmedesse, niteks madalpinge jaotuskilpidesse. 3. Alajaamadesse, hendatuna madalama pinge lattidele. Esimest nimetatakse individuaalseks reaktiivvimsuse kompenseerimiseks. Teist grupiviisiliseks reaktiivvimsuse kompenseerimiseks. Kolmandat tsentraalseks reaktiivvimsuse kompenseerimiseks. Individuaalsel kompenseerimisel on jrgmised halvad kljed: 1. Suurenevad ldkulutused, aastane kasutusaeg on vike. 2. Alandab toiteallika tkindlust Grupiviisilisel kompenseerimisel vivad kondensaatorid olla mittereguleeritavad ja ja valitakse koormusgraafiku miinimumi jrgi, vltimaks lekompenseerimist. Alates 50kVAr-st vib osutuda konoomiliselt kasulikumaks automaatne kompensatsiooni reguleerimine. Sel juhul kompenseerimisseadme nimivimsus valitakse koormusgraafiku maksimumi jrgi. Tsentraalsel kompenseerimisel vivad kondensaatorid samuti olla mittereguleeritavad, kui koormusgraafik on suhteliselt htlane.
suureneb ka grupiliikmete hulgas tendents tunda ennast pärsituna. Arglikumad grupiliik- med muutuvad närviliseks. Võrdlevas uuringus 4- ja 8-liikmeliste gruppidega tuli ilmsiks, et grupisisene õhkkond varieerus juba nii väikese liikmete arvu muutumise juures. 4-liikmelise grupi osalejad väljendasid oma arvamust märksa vabamalt ja julgemalt kui 8-liikmelise grupi osalejad. Viimastes domineerisid tugevamad grupiliikmed. Grupiviisilisel koolitusel/nõustamisel võib täheldada, et 8-liikmelises grupis on tavaliselt selliseid inimesi, kes kunagi oma suud lahti ei tee. Kui moodustada nn vaiksematest omaette grupp, siis muutub osa nendest aktiivseks. Gruppi veel kord vähendades kahe kõige aktiivse- ma võrra, on tõenäoline, et kõik grupiliikmed hakkavad arutelus osalema. Pedagoogilisest vaatenurgast lähtudes on otstarbekas alustada väikeste gruppidega. Kui ini-