depressiooniga, vaid tihtipeale soovitakse kohe tuvastada diagnoos ja vastavat ravimit kasutada selleks. Andmete kogumiseks kasutati individuaalseid ja grupi intervjuusid. Individuaalses intervjuus küsiti palju erinevaid küsimusi seoses stressi ja depressiooni ning ärevusega ja kuidas nad tol hetkel sellega toime tulid. 18 patsienti intervjueeriti individuaalselt, 1 grupi intervjuus osales 6 inimest ja teises grupivestluses osales 3 inimest. Grupivestluse põhiteemaks oli oma kogemuste jagamine ja kuidas nende arvates oleks olukorraga kõige paremini toimida. Kõiki intervjuusid transkribeeriti ja peamised teemad võeti kokku kasutades põhjendatud teooria analüüsi. Transkriptsioone analüüsiti kvalitatiivselt, koostades ülevaate peamistest teemadest ja probleemidest, mis intervjuude käigus esile kerkisid. Uurimusel osales kokku 27 patsienti üldkogust, kellel leiti ärevus ja depressioon, küsitluse abil
Hatun loobus pearäti kandmisest, hakkas tülitsema isa, ema ja vendadega. Hatun kes elus oli ometi islamile selja pööranud maeti moslemi surnuaiale. Kirstul roheline rätik koraanivärssidega, pea Meka poole, pearättides naised ja habemetega mehed leinamas. Puudusid ainult Hatuni kolm venda nad olid õe mõrvas kahtlustatuna vangis. Ka Hatuni lugu oleks vabalt võinud varju jääda. Kuid ei jäänud. Pärast seda aumõrva korraldas ühe lähedalasuva kooli õpetaja grupivestluse, kus 14-aastane türgi poiss teatas: "Ta sai, mille ära oli teeninud. See hoor elas nagu sakslane." Vihane koolidirektor saatis kirja mitte üksnes poisi vanematele, vaid ka pea kogu Saksamaa kooliõpetajatele. Talle kirjutasid vastu õpetajad teistest koolidest, kurtes: türgi poisid nimetavad türgi tüdrukuid, kes ei kanna pearätte, "saksa libudeks". Ja siis jõudis asi laialt Saksa meediasse olgugi et see oli ainuüksi Berliinis viimase kuue kuu jooksul juba viies sarnane juhtum.
Kvalitatiivuuringute läbiviimiseks kasutatakse põhiliselt küsitlusmeetodi modifikatsioone, vähesel määral ka vaatlust. Peamisteks uurimismeetoditeks on fookusgrupp (grupivestlus) ja süvaintervjuu (in-depth interview). 3.2.1 Fookusgrupp Fookusgrupi intervjuu kujutab endast sihipärast diskussiooni teatud teemal, mida tutvustab respondentide grupile grupijuht ehk moderaator, kes juhib diskussiooni vabal, mittestruktuursel ja loomulikul viisil. Grupivestluse pikkuseks on tavaliselt poolteist kuni kaks tundi. Grupivestluse väärtus sõltub oluliselt kolmest järgmisest faktorist: · grupi koosseis; · moderaatori võimed ja oskused; · vestluse atmosfäär. Fookusgrupi töö tulemuslikkus oleneb oluliselt osalejate arvust ja nende omadustest. Grupi optimaalse suuruse määramiseks pole otsest teaduslikku alust ja praktikas on tavaliselt 8-12 osavõtjat. Arvestatakse, et väiksem kui 8-liikmeline grupp pole ideede
annaabi.ee 
