millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). Failid jagunevad üldiselt kaheks: tekstifailid (text) ja kahendfailid (binary). UNIX'i failidel on tunduvalt enam parameetreid. Faili üheks kõige olulisemaks parameetriks on tema kuuluvus. Igal failil peetakse meeles omaniku, rühma ja ülejäänute juurdepääsuõigused. Igal UNIX'i kasutajal on lisaks kasutajanimele ka veel grupitunnus. Nii on võimalik faile valikuliselt kättesaadavaks teha mõned omanikule, mõned tema grupile, mõned aga kõigile soovijaile. Failide nimed on suhteliselt vabalt valitavad. Suur- ja väiketähtedel tehakse vahet, st. failid `maja.bmp' ja `MAJA.bmp' on erinevad failid. Punktiga algavad nimed on peidetud. Puudub faili laiendi mõiste, punktid on samuti nime osa. Mac OS X on arvutifirma Apple Inc. poolt loodud operatsioonisüsteem
võimaldab kasutajatel haldusülesandeid täita ilma potentsiaalselt turvaohtlikku superkasutaja sessiooni käivitamata. Failid Ubuntus Failid jagunevad üldiselt kaheks: tekstifailid (text) ja kahendfailid (binary). Ubuntu failidel on tunduvalt enam parameetreid. Faili üheks kõige olulisemaks parameetriks on tema kuuluvus. Igal failil peetakse meeles omaniku, rühma ja ülejäänute juurdepääsuõigused. Igal Ubuntu kasutajal on lisaks kasutajanimele ka veel grupitunnus. Nii on võimalik faile valikuliselt kättesaadavaks teha mõned omanikule, mõned tema grupile, mõned aga kõigile soovijaile. Failide nimed on suhteliselt vabalt valitavad. Suur- ja väiketähtedel tehakse vahet, st. failid `maja.bmp' ja `MAJA.bmp' on erinevad failid. Punktiga algavad nimed on peidetud. Puudub faili laiendi mõiste, punktid on samuti nime osa. Nimede sees tuleb hoiduda märkidest: &;|*?`"'[]()$<>{}%!#@
0- ks. Nimi Solaris tähendab sel juhul aga SunOS 5.0 koos OpenWindows töökeskkonna ning teiste rakendusprogrammidega. Failid Unix'is Failid jagunevad üldiselt kaheks: tekstifailid (text) ja kahendfailid (binary). UNIX'i failidel on tunduvalt enam parameetreid. Faili üheks kõige olulisemaks parameetriks on tema kuuluvus. Igal failil peetakse meeles omaniku, rühma ja ülejäänute juurdepääsuõigused. Igal UNIX'i kasutajal on lisaks kasutajanimele ka veel grupitunnus. Nii on võimalik faile valikuliselt kättesaadavaks teha mõned omanikule, mõned tema grupile, mõned aga kõigile soovijaile. Failide nimed on suhteliselt vabalt valitavad. Suur- ja väiketähtedel tehakse vahet, st. failid `maja.bmp' ja `MAJA.bmp' on erinevad failid. Punktiga algavad nimed on peidetud. Puudub faili laiendi mõiste, punktid on samuti nime osa. Nimede sees tuleb hoiduda märkidest: &;|*?`"'[]()$<>{}%!#@
o Mitmese testimise probleem? o Lahendus: üldise olulisuse/seose testimiseks dispersioonanalüüs o Individuaalsete erinevuste testimiseks/leidmiseks post hoc testid gruppidevahelisteks paarikauoa võrdlusteks. · Dispersioonanalüüs (ANOVA) o Ühemõõtmeline dispersioonanalüüs Arvuline uuritav e sõltuv tunnus (pidev ligikaudse normaaljaotusega) Kategooriline kirjeldav tunnus (ehk grupitunnus, mittearvuline) Testitakse gruppide keskmiste olulist erinevust (ehk kahe tunnuse vahelist seost) Statistilised hüpoteesid: H0=y1=y2=...=yk kõikide gruppide keskmised on võrdsed H1: vähemalt üks y1ei=yj vähemalt kahe grupi keskmised erinevad üksteisest Metoodika: võrdleme grupisisest varieeruvust gruppide vahelise varieeruvusega (f-statistik) · Post Hoc testid
annaabi.ee 
