...................................... 15 LISAD.................................................................................................................... 16 Lisa 1. Turundusplaan järgnevaks poolaastaks..................................................16 1. ÄRIPLAANI LÜHIKOKKUVÕTE Minu poolt pakutav teenus on õpiabi kooliõpilastele. Teenust pakume Rakvere Reaalgümnaasiumi klassiruumides, kus on vajalikud tarbed õpetamiseks. Ühe klassiruumi rent on 5 eurot tunnis. Me pakume grupitunde kahele kuni kuuele inimesele. Üks õpiabi tund ühele õpilasele maksab 6 eurot. Õpiabi tunnid toimuvad tavaliselt peale koolitunde, vajadusel võime anda tunde ka õpilaste soovitud ajal. Soovi korral võime ka nende kodus tunde pidada. Küsitlusest selgus, et huvi õpiabiteenuse vastu on suur, kuid teenusepakkujaid on väga vähe. Õpiabi pakume matemaatikas, keemias, füüsikas, vene keeles, inglise keeles, vastavalt tunniplaanile, kokkuleppel ka muul ajal.
Et reklaam lihtsustab, loob stereotüüpe, rakendab emotsioone, hirme ja tunge. Et muudab inimesed/ühiskonna materialistlikumaks, lihtsameelsemaks, otsustusvõimetumaks, seksuaalsemaks. Et ei ole loomulik nähtus. Et sunnib ostma mittevajalikke kaupu. Räägib vaid kauba headest külgedest, liidaldab, moonutab. On väheinformatiivne. On nivelleeritud mitteintelligentsele tarbijale. Kasutab mõju lastele, apelleerib grupitunde. Reklaam kui kommunikatsioon Mõiste „kommunikatsioon“ tekkis 19.sajandil. Kommunikatsiooniteooriates võib eristada kolme lähenemisviisi: 1) Realistlik-mehaaniline: Selle järgi on kommunikatsioon sõnumi transport saatjalt vastuvõtjale. 2) Konstruktivistlik-sotsiaalkonstruktionistlik: see arusaam peab kommunikatsiooni interaktsioonide ehk vastastiktoimete tulemuseks.
Et reklaam lihtsustab, loob stereotüüpe, rakendab emotsioone, hirme ja tunge. Et muudab inimesed/ühiskonna materialistlikumaks, lihtsameelsemaks, otsustusvõimetumaks, seksuaalsemaks. Et ei ole loomulik nähtus. Et sunnib ostma mittevajalikke kaupu. Räägib vaid kauba headest külgedest, liidaldab, moonutab. On väheinformatiivne. On nivelleeritud mitteintelligentsele tarbijale. Kasutab mõju lastele, apelleerib grupitunde. Reklaam kui kommunikatsioon Mõiste ,,kommunikatsioon" tekkis 19.sajandil. Kommunikatsiooniteooriates võib eristada kolme lähenemisviisi: 1) Realistlik-mehaaniline: Selle järgi on kommunikatsioon sõnumi transport saatjalt vastuvõtjale. 2) Konstruktivistlik-sotsiaalkonstruktionistlik: see arusaam peab kommunikatsiooni interaktsioonide ehk vastastiktoimete tulemuseks.
Mida teha, et vähendada koolivägivalda? Koolipsühholoogide roll tuleb läbi mõelda, mitmed psühholoogid ei ole usaldusväärsed. Õpetajad peavad olema õpilastele partnerid. Õpilastele tuleb võimaldada vastastikuse jagamise võimalust. Vajalik on luua vanemate ja nooremate õpilaste vahel sidemed ja toetamine. Õpetajates tuleb arendada konfliktilahendamise oskust, et jõuda noorte mõistmiseni. Vajalik on grupitunde ja meie-tunde loomine. Initsiatiiv peaks olema õpilasesindustel ja õpetajatel (2, 4). 2.2 Stressi tagajärjed Eustress võib põhjustada energiasööstu ja entusiasmi, tugevdada motivatsiooni. Distressi tagajärjed võivad olla aga rängad ja seda nii individuaalsel tasandil kui ka koolis. Individuaalsed tagajärjed ilmnevad tihti ennastkahjustavas käitumises. Inimene ei söö korralikult, hakkab rohkem suitsetama või uputab oma mured viinaklaasi. Ta võib muutuda