Lapse ja areneva noore elu peab kaitsma ja talle peab pakkuma soodsaid arengutingimusi. Kunagi ei tohi teda allutada vahendi rolli. Kasvatusteadusliku uurimuse ülesanne on selgitada, milles seisneb kasvatuse, koolituse ja õpetuse mõju olemus. Kasvatusteaduse võib jämedalt liigitades jagada kahte ossa: · mikrotasandi ehk indiviiditaseme uurimus, kus uurimus on suunatud kasvatatava ja kasvataja vaheliste vastastikuste mõjusuhete uurimisele · makrotasandi ehk grupitaseme uurimusi, mis on suunatud kasvatus-ja koolitussüsteemidele. Kasvatusfilosoofia loob aluse nii kasvatustegevusele kui kasvatusteaduse ülejäänud valdkondadele. Kasvatusfilosoofia ülesanne on seada kahtluse alla olemasolevat praktikat ja vaateviise, osutada probleemidele nendes. Samuti püüab ta selgitada kasvatuse kohta esitatud mõtteid ja käsitusi. Kasvatuse ajalugu on tähtis valdkond, kuna see aitab meil mõista tänapäeva nähtusi. Didaktika ehk
Kui suur on grupiselektsiooni osakaal evolutsioonis? Kin selection võib, nagu me nägime, olla üpris mõjukas. Samas grupivalik mõistetuna valikuna gruppide vahel nii, et tegu on adaptatsiooniga, mis väljendub ainult grupi tasemel, on vist harv. On püütud demonstreerida näiteks mehhanismi, kus kogu grupp on adapteerunud nii, et "hoidub tagasi" reprodutseerumisel selleks, et mitte ületarbida kekkonna poolt pakutavaid varusid. Seesugune näide võiks olla puhtakujuline grupitaseme adaptatsioon, sest siin on selge, et iga indiviid eraldi võetuna saab kahju niisugusest käitumisest. LV muidugi ei toeta indiviidi tasemel mutatsioone, mis alandavad kohanemust selles keskses tähenduses. Seega - kas niisugust asja ikkagi on? Nagu ka Mayr märkis, on osa grupivaliku oletusi tingitud sellest, et eelmistel aegadel kasutati termineid ebamäärasemalt. Seoses sellega on enamus tänapäeva biolooge niisuguse grupivaliku suhtes eitaval seisukohal
annaabi.ee 
