kunstiteraapias järgmistel tasanditel: (1) sisemisel tasandil, kui kaasatud on sisemised dialoogid, mis väljendavad emotsioone, sisemisi psüühilisi protsesse või psühhopatoloogiat, see tasand jääb vaatlejale enamasti märkamatuks kuna toimub ainult inimeses endas; (2) diaadiline tasand interpersonaalne kahe inimese vaheline mitteverbaalne suhtlemine, tähtsad on emotsioonid, tunded ja kontekst, terapeudi ja kliendi interakatsiooni kvaliteet ; (3) grupitasand, enam kui kahe inimese vaheline mitteverbaalne suhtlus. Kliendi-terapeudi suhe Psühhoterapeutiline mõtlemine kirjeldab kaht tüüpi kliendi-terapeudi suhet. Esimene on ülekandev suhe, kus terapeut töötab nagu peegel, mille kaudu elab klient uuesti läbi oma varajasemaid suhteid ja olulisi inimesi, sealjuures jääb terapeut alati distantseerituks. Teine liik on "päris" suhe, mis hõlmab terapeudi täielikku kohalolu ja pühendumist
Seejuures ei ole tegemist indiviidi samastumisega (identifikatsiooniga) vastavasse staatusse kui rolli, vaid reaalse ehk objektiivse staatusega (nö kas ongi omanik või ongi palgatöötaja). Sellel tasandil küpsevad ja toimivad süvaprotsessid, mis lõppkokkuvõttes mõjutavad paratamatult ühiskonna arengut. Superstruktuure käsitletakse sotsioloogias kui sotsiaalse interaktsiooni kõrgemat, komplitseeritumat tasandit, kus põimuvad nii individuaalne kui ka grupitasand kogu lõpmatus seosterikkuses. Superstruktuur hõlmab seejuures nii nö sotsiaalselt lõdvemalt (vabamalt, vähemreglementeeritult) korraldatud keskkonna ehk tsiviilühiskonna kui ka ühiskonna eriti selgepiiriliselt ja süsteemselt organiseeritud kõrgeimat kaasaegset tasandit - riiki kui organisatsiooni. Superstruktuuri tasandil toimub kõige aktiivsem nii üksikisikute kui ka kogu ühiskonna arengu mõjutamine soovitud suunas,