omaette korda ajada. Lärmakas luristamine on miskipärast kombeks ka nuudlisuppi süües. Jälgisin kõrvalt, kuidas see heli mu kõrva riivas ja mõtisklesin: "Näe, kui ühiskonna poolt rikutud ma olen! Huvitav, milline oleks mu loomulik reaktsioon sellele nähtusele kui mulle poleks lapsest saati pähe taotud, kuivõrd ebasünnis on suppi luristada? Kui suhteline on kõik siin maailmas. Grupp (perekond, kolleegid jne.) on tunduvalt tähtsam kui üksikisik, ilma grupita puudub inimesel point. Kõik teised määratletakse kas grupi sisse või väljaspoole kuuluvateks. Mõned gaijin -id, kes siin keelt ja kultuuri õppides aastaid veetnud, tõstavad lõpuks meelt heites käed üles: "Selle kultuuri sisse on võimatu pääseda!" Aga võibolla seisnebki see "sisse pääsemine" oma prioriteetide allutamises grupi omadele, mida paljud gaijin-id pole valmis tegema.
Idenditeet ei pea tähendama absoluutset samasust (A=A). Idenditeet jääb konstantseks, kuigi füüsilised omadused muutuvad. Kaasaegne rühma- idenditeedi def: „Rühma-idenditeedist rääkides peetakse silmas neid tunnuseid, mis jäävad püsima rühma liikmete muutumisest hoolimata.” Vastandamise printsiip on nii isikliku kui rühma idenditeedi üks põhijoontest. Kuna iseenesest ei ole võimalik ilma teisteta ettegi kujutada, ei saa mõtestada üht gruppi ilma mõne teise grupita. St me idendifitseerime end tihti teiste kultuuride/pärimuste kaudu, end võõraste/teistega vastandades. Idenditeedi-kontseptsiooni ja folkloori vahel on märkimisväärne seos. „Igasuguse idenditeedisüsteemi oluliseks tunnuseks on indiviidi usk enda kuuluvusest teatud sümbolite juurde, nende sümbolite väljenduste juurde.” (Spicer). Suhe inimeste ja sümbolite (kultuurilised elemendid) vahel on oluline idenditeediküsimuses: maa, keel, muusika, tants, kangelased nt
Idenditeet ei pea tähendama absoluutset samasust (A=A). Idenditeet jääb konstantseks, kuigi füüsilised omadused muutuvad. Kaasaegne rühma-idenditeedi def: ,,Rühma-idenditeedist rääkides peetakse silmas neid tunnuseid, mis jäävad püsima rühma liikmete muutumisest hoolimata." Vastandamise printsiip on nii isikliku kui rühma idenditeedi üks põhijoontest. Kuna iseenesest ei ole võimalik ilma teisteta ettegi kujutada, ei saa mõtestada üht gruppi ilma mõne teise grupita. St me idendifitseerime end tihti teiste kultuuride/pärimuste kaudu, end võõraste/teistega vastandades. Idenditeedi-kontseptsiooni ja folkloori vahel on märkimisväärne seos. ,,Igasuguse idenditeedisüsteemi oluliseks tunnuseks on indiviidi usk enda kuuluvusest teatud sümbolite juurde, nende sümbolite väljenduste juurde." (Spicer). Suhe inimeste ja sümbolite (kultuurilised elemendid) vahel on oluline idenditeediküsimuses: maa, keel, muusika, tants, kangelased nt
annaabi.ee 
