1) üldmeedia (internetti kandunud ajakirjandus, interaktiivsed kommenteerimisvõimalusega uudistesaidid, podcast’id1 jt); 2) personaalmeedia (nn isiklik ajakirjandus: blogid ehk veebipäevikud; mikroblogimine: mobiili abil internetti postitatavad lühiteated, nt Twitter; avalikud foto- ja videokogud); 3) otsesuhtlus (kahe või enama isiku vahel toimuv valdavalt sünkroonne vestlus: otsesuhtlusprogrammid MSN, Skype, Gtalk jt; virtuaalreaalsused ja mängumaailmad; jututoad; ka e-post); 4) grupisuhtlus (valdavalt asünkroonne ja otsesuhtlusest anonüümsem polüloog, nt foorumid, teemaportaalid, postiloendid, veebipõhised õpikeskkonnad, ettevõttesisene kommunikatsioon jt); 5) veebipõhised suhtlusvõrgustikud (nt Facebook, Orkut jt) Mida on arvutisuhtlus keelele kaasa toonud? ● Teksti saab mitmeid kordi ja kiiresti teksti parandada, pikki tekstiosi kergesti ümber tõsta, tõsta lõike kergesti ühest tekstist teise jms. ● Saab kasutada erinevaid märke või pilte.
inimestele? 18 Segavaks faktoriks on inimeste eelarvamuslik suhtumine. Arvuti ekraanile tuleb tekst, mis on impersonaalne. Selle teksti taga ei nähta teist inimest. Samuti nagu e-postiga saadetud kirjal puudub käsitsi kirjutatud kirjale omane personaalsus. Paljusid segab arvuti ja temaga edastatava teate liiga 'tehniline' iseloom. Arvutisuhtluse areng on tugevalt mõjutanud suhtlust grupis. Varem, kui grupisuhtlus (näiteks kaastöötajate vahel) toimus tavalise posti teel ja ringlevate märgukirjadena, oli selge, et kommunkatsioon on aeglane ja projektide ajakavad planeeriti vastavalt. Piiratud oli grupi liikmete geograafiline paiknemine, et säästa aega ja raha. Praegu lubab arvutivõrk saata suurtes kogustes informatsiooni kiiresti suvalisse maakera punkti. Teades, millised on praegused võimalused, saadetakse oma soovid teise maakera otsa teele hommikusöögi ajal ja oodatakse vastust juba lõunaks
annaabi.ee 
