Sümptomitena turse, hellus, palavik, positiivne verekülv. • Uroinfektsioonid. Düsuuria, püuuria kusepõiekateetritega tsefalosporiinravil patsientidel. • Prostatiidid. • Bakterieemia. • Endokardiit – võib esineda ägeda või kroonilisena, seostub kestva bakterieemiaga. • Koloniseerivad diabeetilisi ja vereringehäiretest tingitud haavu, oluline HI tekitaja. Diagnostika. • Kiirdiagnostikas on võimalik määrata uuritavas materjalis A-, B- ja D-grupispetsiifilisi polüsahhariide lateksaglutinatsioonil. • Enterokokkide määramiseks kasutatakse MacConkey laktoos-sapi-soola agarit, mis eristab enterokokke teistest streptokokkidest (v.a. GBS), sapieskuliinsöödet (mustad pesad). Esineb α või β-hemolüüs. • Uuritav materjal on väljaheide (või mäda, liikvor, räga, veri). • Seerumis saab määrata antikehade tiitri tõusu (7 päeva pärast infektsiooni teket). Ravi ja profülaktika.
analüüsimisel tuleb silmas pidada heterogeensusprintsiipi. Ka keelelisi käitumisviise peaks selle printsiibi järgi uurima. Mida see tähendab? Heterogeensusprintsiip ei redutseeri inimestevahelist kommunikatsiooni ühedimensioonilisele tasandile ja arvestab niimoodi reaalse kõneleja-kuulajaga. Metoodiliselt sobib selleks mõiste „keelevariatsioon“, mille all mõeldakse ühes keelekogukonnas kasutatavaid situatsiooni, klassi-ja grupispetsiifilisi ja funktsionaalseid varieteete. II. Igapäevakeele heterogeensusest Igapäevakeel = üldkeel üldiselt kasutatavat ja kõikidele keelekogukonna liikmetele arusaadavat keelt (ilma murrete, erialakeelteta). Igapäevakeelele on omased variatsioonid, mis tulenevad eelkõige vanuselistest, soolistest, rolli ja situatsiooni spetsiifilistest variantidest. Ühte väljendit võib interpreteerida erinevalt, vastavalt vastuvõtja vanusele, soole ja sotsiaalsele biograafiale
annaabi.ee 
