Üleminekud ühelt votmilt teisele pole olnud järsud, selgepiirilised ega kogu maailmas üheaegsed, vaid on sõltunud iga konkreetse inimrühma arenguastmest, elupaigast ja vajadustest. 1 1. ÜHISABIELUD ehk RÜHMAABIELUD, milles kuulusid üksteisele terved rühmad mehi ja naisi.Algselt olid need tõenäoliselt sugulusabielud : ühe sugukonna naised olid abielus sama sugukonna meestega. Grupikooselu oli seotud kogukondliku korraga, kus üksikisikul puudus omaette vara, kõik kuulus kõigile. Ürgne sugukonnasisene rühmaabielu asendus hõimudevahelise abieluga, kui selgu vere suguluse ohtlikkus järglastele. Ilmselt välistas armukadeduse lihtne reegel, mille järgi kõik naised kuulusid kõigile meestele ja vastupidi.Abielurikkumiseks peeti võõra hõimu liikmetega, sugulist läbi- käimist ja seda karistati rangelt. Rühmaabielud kuulusid matriarhaalse(emajärgse) kogukonna aega. 2
Kooselu ajalugu · Monogoomia-ühe naise ja mehe kooselu.mis domineerib mehe ja naise vaheliste suhete vormina praegusel ajastul. · Rühmaabielud-milles kuulusid üksteisele terved rühmad mehi ja naisi.Algselt olid need tõenäoliselt sugulusabielud:ühe sugukonna mehed olid abielus sama sugukonna naistega. · Grupikooselu- oli seotud kogukondliku korraga,kus üksikisikul puudus omaette vara,kõik kuulus kõigile. · Ürgne sugukonnasisene rühmaabielu asendus hõimudevahelise abieluga. · Samalaadne ühisabielus pärit tava võib olla eskimote tänapäevani säilinud ,,külalislahkus",et külalisele pakutakse koos öömajaga ka oma naist. · Uurijate väidetel puudus armukadedus. · Inimühiskonna arenedes toimus üleminek järgmisele kooseluvormile.Paarabielule
annaabi.ee 
