AJU ruumala Kulu puhkeolekus Tavaline imetaja 400 cm3 3-5% energiast H. Sapiens 1350 cm3 ~23% energiast 2MAT toimus hüppeline areng aju mahus- miks? -tõenäoliselt kasulik sotsiaalses ümbruses hakkama saamisel nii indiviidile kui liigile -edukas grupijaht? inimlase väiksem füüsiline võimekus? Põhjustaja : liha küpsetamine uued valgud, liha söömine üldiselt rohkem kaloreid? Aju mahu kasvuga on homo keha (üldjoontes) vähenenud. (Aju maht on vähenenud 30000 aasta jooksul ~10% - vb lihtsalt keerulisemaks läinud...) KAHEL JALAL KÄIMINE -Aafrikas on energeetiliselt kasulikum püsti olla päike on seniidis, siis on vähem soojendatavat pinda väiksem ülekuumenemise oht? -pikema rännaku tegemine on 2 jalal efektiivsem
Kiskja on enamasti saakloomast suurem ja tapab oma saagi. Kiskja ja saaklooma vahel toimub sarnane koevolutsiooniline voidurelvastumine kui peremehe ja parasiidi vahel. Saakloom kohastub kiskjaid valtima (varjatud eluviis), nendele vastu hakkama (okkad, sarved, murgiastlad, kollektiivne eluviis) voi nende eest pogenema (pikad jalad, tiivad ja uimed). Kiskja kohastub aga saakloomi edukalt puudma arendades paremaid jahimeetodeid (varitsused, loksud, grupijaht), paremaid relvi (hambad, murgiastlad ja -hambad, puunisvorgud) voi kiiremaid liikumisviise (pikad jalad, tiivad ja uimed). Siin omab elu ja lounasoogi printsiip marksa selgemat tahendust. Nimelt on saakloom oma voidurelvastumises sammuvorra kiskjast eespool, sest allajaamine tahendab talle elukaotust (tugev loodusliku valiku surve), kiskjal tahendab allajaamine aga lounasoogist ilmajaamist (norgem loodusliku valiku surve). Siit leiame vastused kusimustele, miks paljud rohusoojad,
annaabi.ee 
