Grupieluviis ja territoriaalsus Koostasid: Kadi, Brigitta-Liis, Ülari, Getter 12 a Grupieluviis Käitumisökoloogid mõistagi eeldavad, et neil liikidel ja populatsioonidel, kellel grupieluviis esineb, on see optimaalne käitumine, mis on kujunenud välja loodusliku valiku survel. Kui see on nii, siis peab grupieluviis tooma selle viljelejaile kindlasti kasu Vaenlased grupieluviisi põhjusena Teadlased on leidnud, et vaenlaste esinemise korral elupaigas võib grupieluviis tuua loomadele kasu järgmistel põhjustel: kõrgenenud valvelolek; lahjendusefekt; katteefekt; aktiivse kaitsmise võimalus, avaliku info kasutamise võimalus. Kõrgenenud valvsus Üllatusefekt - rünnaku edukus,rünnatakse pigem väiksemat salka Osadel liikidel vaenlase jälgimine salgas täiesti juhuslik, nt jaanalind (kiskjatel raskem rünnata,kuna pole korrapärast valvamissüsteemi) "Sohitegijate" probleem mõ...
Kopeeritakse ka teiste isendite käitumist (liikudes mööda samu ohutuid radu, vältides samu vaenlasi jne). Oma käitumise kohandamist teiste isendite käitumise järgi nimetatakse sotsiaalseks õppimiseks. Sotsiaalse õppimise aluseks on avaliku info kasutamine. Mõistagi leidub niisugust avalikku infot kõige rohkem just loomagruppides, kus on palju kogenud isendeid. Toit grupieluviisi põhjusena Toitumise seisukohast lähtudes võib eristada järgmisi grupieluviisist tulenevaid eeliseid: kollektiivse jahi võimalus; taastuva ressursi säästev tarbimine; avaliku info kasutamine. Kollektiivse jahi võimalus Niisamuti nagu üheskoos saab vastu hakata endast tugevamale vaenlasele, saab üheskoos pidada jahti suurtele ja kiiretele saakloomadele. Sellist ühist jahipidamist kasutavad paljud imetajad ja kalad, aga ka näiteks sipelgad. Jooniselt 6.5a nähtub, et röövkala Caranx ignobilis
levinud näiteks punahirvedel, kus isased võitlevad positsiooni pärast karjas ja tugevamad saavad endale emastest koosneva haaremi. Edutud isased elavad väikeste karjadena või üksikult ja proovivad vahel ka emastega paaruda kui õnnestub see väga harva. Huntidel näiteks esinevad hoopis dominantsed emased, kes votavad suure osa karja sigivusest endale. Teiste emaste pojad, mis sünnivad niigi harva, hukatakse sageli domineeriva emase poolt. Nagu juba eespool mainitud kuldnokkadel, on grupieluviisist saadav kasu sageli eluperiooditi, aastaajati või paiguti erinevad. 50. Hõimuvalik ja egoistlikud geenid? Hõimuvalik on piltlikult öeldes teooria, kus tasub ennast ohverdada lähisugulaste eest. Näiteks kahe venna või kaheksa onupoja eest, kuna venna genoom sisaldab u ½ samu geene ja onupoja genoom 1/8. See teooria tugineb suuresti egoistlike geenide teoorial, mis väidab, et isekas geen ei hooli isendi elust vaid ainuüksi enda suuremast koopiate arvust. Ehk geen
annaabi.ee 
