2.Hoiakute ja tõekspidamiste kijunemine D.Krathwohli afektiivse taksonoomia näitel. Põhikategooriad on Märkamine; Reageerimine; Väärtustamine; Väärtuste, Isiksuslike väärtusorientatsioonide formeerumine. Väärtuste omistamine meid ümbritseva maailma objektidele, sündmustele ja nähtustele algab nende märkamisest. Üksikväärtused kujunevad märkamis-, reageerimis- ja väärtustamisetapi läbimisel. Üksikväärtuste üldistumise ja grupeerumise tulemusena kujunevad õpilastel kindlad käitumissuundumused, hoiakud ja üldine suhtumine ümbritsevasse maailma. 3.Motivatsiooni tõlgendamine A.Bandura eduootuse kontseptsiooni ja tarvete teooriate (sekundaarsed tarbed, A.Maslow tarvete hierarhia jt) valguses. Laps sünnib esmaste bioloogiliste tarvetega nagu janu ja nälg. Mõni aeg hiljem ilmnevad kuus primaarset emotsiooni: rõõm, hirm, viha, kurbus, vastikustunne, üllatus. Nii tarbed kui neid saatvad
süstematiseerimine); Isiksuslike väärtusorientatsioonide formeerumine (isiksuslike väärtusorientatsioonide ja elufilosoofia kujunemine). Väärtuste omistamine meid ümbritseva maailma objektidele, sündmustele ja nähtustele algab nende märkamisest. Üksikväärtused kujunevad märkamis-, reageerimis- ja väärtustamisetapi läbimisel. Üksikväärtuste üldistumise ja grupeerumise tulemusena kujunevad õpilastel kindlad käitumissuundumused, hoiakud ja üldine suhtumine ümbritsevasse maailma. Motivatsiooni tõlgendamine A. BANDURA eduootuse kontseptsiooni ja tarvete teooriate (sekundaarsed tarbed, MASLOW) valguses. Sisemine ja välimine motivatsioon, nende konflikt. Õpimotivatsiooni olemus kognitiivse dissonantsi ja atributsiooniteooria positsioonidelt. Laps sünnib ilma esmaste bioloogiliste tarvetega nagu janu ja nälg. Mõni aeg hiljem ilmnevad