Juhendaja: Siiri Luts Mõdriku 2012 Majandusarvestuse süsteem on arenenud aastatuhandeid, sellepärast on arveldamise alguse täpset aega on raske määratleda. Esialgu oli arvepidamine lihtne. Umber 10 000 aastat e.m.a loendas Lähi-Ida templi preester olemasolevat vara, milleks oli kari ja vili ning tegi sellekohaseid märkusi. Muinasaja inimesed õppisid kõigepealt loendama ning hiljem jõuti arvutamiseni. Nad grupeerisid oma vara, teati esemete nimetusi ning loendati neid ühekaupa. Et teada saada kumb kahest karjast on suurem ajasid nad loomad paarikaupa läbi värava. Vana-Egiptuses peeti vara arvestust piitsa või nööri abil. Kui keegi jäi võlgu tehti nöörile uus sõlmeke ning kui võlg kustus vabastati sõlm. Piitsale tehti triipe ja kustutati neid. Algas arvepidamine. Numbreid tol ajal veel ei tuntud. Vajadus staatilise arvepidamise järele tekkis, kui inimesed hakkasid linnastuma. Vaja oli teada
eKr. jõuab mandrile, siis nimetatakse Mükeene kultuuriks; · Ajajärgud: o Varane 3000-2000 eKr. o Keskmine 2000-1600 eKr. o Hiline 1600-1100 eKr. · Mälestused sellest kultuurist säilisid Kreeka müütides ja legendides; · Umbes 2000 eKr. hakati ehitama losse sõjalistele juhtidele, kõige iseloomulikum Knossose loss: o Keskseks osaks piklik õu, mille ümber grupeerisid ruumid ja nende keskel mitme väiksed valgusõued. Kaguosas asusid eluruumid, basseinid arvatavasti valitsejanna ruumid. Lääne osas valitseja ruumid ja troonsaal või külaliste vastuvõtusaal. Kõikide ruumide paigutus on ebasümmeetriline ning nad asusid astmeliselt erinevatel kõrgustel, ruume ühendasid trepid. Ilmselt on siit saanud ka alguse labürindi legendi tekkimine. Kaitsemüüri ei ole, aknaid pole, väga kerge ära eksida;
annaabi.ee 
