koheldakse teismoodi. Nad ei saa alustada oma lasteaiakaaslastega samas klassis, nad peavad võib-olla hoopis teise kooli minema. Negatiivne suhtumine. Paljud arengupuudega inimesed tajuvad, et teised ei taha nendega suhelda. Need, kes näevad teismoodi välja, tõmbavad endale tähelepanu, kuigi nad seda ei soovi. Teiste halvustav suhtumine äratab viha ja tuletab taas meelde valu ning häbi selle üle, et ei olda sellised nagu teised. (Bakk & Grunevald, 1999.) Praegu teavad paljud arengupuudega inimesed, et neil on õigus olla sellised, nagu nad on. Neil ei tarvitse enda pärast häbeneda. Paljud suudavad oma õiguste eest võidelda, nii üksi kui ka koos teistega. Siiski on veel pikk tee selleni, et vaimupuudega inimesed suudaksid end kaitsta nii, nagu teised vähemused. 9 2. VAIMUPUUEGA LAPS LASTEAIAS
meditsiiniliselt käsitluselt sotsiaalsele puude käsitlusele. · Normalisatsiooniprintsiibi kohaselt pakutakse puudega inimesele selliseid argimudeleid ja elutingimusi, mis on võimalikult sarnased ühiskonnas käibivatele. Normaalne elu tähendab seda, iga valiku puhul tuleb puudega inimese jaoks leida võimalikult normaalne alternatiiv vastukaaluks erilisele ja ebatavalisele (Bakk, Grunevald, 1999, 27). Elada normaalset elu tähendab muuhulgas seda, et igaüks: · Saaks elada nagu teised, st üksi või koos inimestega, kellega temal on hea olla; · Saaks arenemiseks vajalikku abi; · Saaks langetada ise oma valikuid; · Puudega laps saaks kasvada üles oma vanemate juures ja käia tavalises koolis, isegi kui ta vajab selleks eriõpet ja abistaja tuge; · Igaühte koheldaks respektiga ja võetaks tõsiselt
annaabi.ee 
