täitevvõimu ja kohtuvõimu vahepeal, olles sillaks*8 nende vahel ja omandades sel viisil osade autorite arvates isegi neljanda riigivõimu staatuse.*9 Kuigi teoreetiliselt on sellistel käsitlustel põhinev prokuratuuri organisatsioon täiesti mõeldav, tuleb nende praktikasse rakendamisel iga kord tähelepanelikult analüüsida, 2 C. Koller. Die Staatsanwaltscaft – Organ der Judikative oder Exekutivbehörde? – Die Stellung der Anklagebehörde und die Geweltenteilung des Grundgesetzes. Frankfurt am Main: Lang, 1997, lk 220–221. 3 U. Scheuner. Das parlamentarische Regierungsystem in der Bundesrepublik – Probleme und Entwiklungen. DöV 1957, lk 633 jj. 4G. Zimmer. Funktion – Kompetenz – Legitimation – Gewaltenteilung in der Ordnung des Grundgesetzes – Staatsfunktionen als gegliderte Wirk- und Verantwortungsbereiche-, Zu einer verfassungmäßigen Funktions- und Interpretationslehre. Berlin, 1979, lk 350. 5 Samas, lk 285. 6 Samas, lk 205. 7 W. Zoller
iap-association.org/ressources/ UN_Resolution__IAP_Standards_draft_as_approved[1].pdf; 18.11.2009 Euroopa kohtunike konsultatiivkomitee ja Euroopa prokuröride konsultatiivkomitee ühisarvamus „Kohtunikud ja prokurörid demokraatlikus ühiskonnas“ (edaspidi Bordeaux’ deklaratsioon). Arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/vfs/1050/4_CCJE%20%282009%29_arvamus%20nr%2012.pdf. 11 G. Zimmer. Funktion – Kompetenz – Legitimation – Gewaltenteilung in der Ordnung des Grundgesetzes. Staatsfunktionen als gegliederte Wirk- und Verantwortungsbereiche-, Zu einer verfassungsmäßigen Funktions- und Interpretationslehre. Berlin 1979, lk 205. 12 W. Zoller. Über die Bedeutung des Artikel 80 GG. Frankfurt am Main 1971, lk 43. 13 E.-W. Böckenförde. Die Organisationsgewalt im Bereich der Regierung. Berlin 1964, lk 88. 14 Prokuratuuri põhiseadusliku asendi kohta Eesti õigussüteemis vt N. Aas. Prokuratuuri põhiseaduslik asend. Funktsionaal-
annaabi.ee 
