pildipind oli allutatud suurte mustade ja valgete pindade dramaatilisele vastasseisule. Beardsley arendas välja oma originaalse stiili, mille tunnused olid omased ka juugendstiilile, mistõttu teda on peetud ka juugendgraafikuks · Beardsley illustratsioonid (1894) Wilde "Salome´le" tõid Beardsleyle üleöö kuulsuse ja ka kurikuulsuse : tema tulised kriitikud nimetasid tema joonistusi "groteskseteks, arusaamatuteks ... eemaletõukavateks". "Saloméga" astus Beardsley kunst küpsesse faasi. · Tema elegantselt moonutatud figuurid olid kontrastis väga ornamentaalsete ja abstraktsete joontega ning puhaste mustade pindadega. Samal ajal muutusid figuurid nende loomuvastaste, paheliste, rikkaliku kujutlusvõimega kompositsioonide sisuks ja vormiks. Esteetilise liikumise lõpp · Aesthetic Movement´i käsitletakse kui üleminekuperioodi.
Need andsid publikule informatsiooni karakterite kohta. Violetne rüü tähendas, et on tegu noormehega. Kollast rüüd kandev isik kehastas naist, kuna varases rooma teatris olid kõik rollid täidetud puht mees näitlejatega, kuid teatri arenedes hakkasid naisorjad mängima laval naisi. Karakterite ilmete eest kantsid aluses hoolt maskid. Maske oli erinevaid, kuna näitlejad mänisid erinevaid rolle oli teatud osatäitjal oma rolli kerem kehastada. Ajapikku koomilised maskid muutusid groteskseteks liialdusteks. Rooma teatri kostüümid peegeldasid traditsioonilisi Kreeka pealisrõivaid. Näitljead kandsid tavaliselt pikka rüüd nimega Chiton, mille toon määras tegelase tausta ja astme. Chitoni kantsid mõlemad sood, nii mehed kui naised ning see kinnitati vööga, kas siis ümer rinna või piha, kanti ka mõlemaid korraga. Chitoni kanti kombineeritult tihti ka himationi nimelise rõivaga, mis oli raskem ning kandis keebilaadse rolli. Olukord 3-1 saj eKr