1956. aastal kutsuti Alver tagasi Kirjanike Liidu liikmeks. Luuletajana vaikib Alver siiski veel kaua kuni 1965. aastani, kui ,,Loomingus" ilmuvad kaks uut luuletust - ,,Läbi lillede" ja ,,Tähetund". Luuletuste valikkogu ,,Tähetund" ilmus 1966 ja müüdi läbi hetkega 1956. aastal abiellus ta Mart Lepikuga 1971. aastal ilmus uus luulekogu ,,Eluhelbed" ,,Eluhelveste" sõnalust ja hoog kandub ka Alveri meisternovelli ,,Kõmpa" 1976, mis on tema loomingus kõige ülemeelikum ja grotesksem teos. 1981. aastal saab Alver 75-aastaseks ja talle antakse rahvakirjaniku aunimetus. Oma saatust kirjeldab poetess näiteks järgnevalt: ,,Nõnda ma olen ja nõnda mind loodi- aimajaks hämaral allikal," ,,Allikal" . Betti Alver suri 19. juunil 1989 Tartu Maarjamõisa haiglas ja on maetud Tartu Vana Jaani kalmistule oma teise abikaasa Mart Lepiku kõrvale. Täname kuulamast ! Sandra Sild Susanna Peters
juubelit. Luuletused on vahepealse sõnaküllusega võrreldes väga lapidaarsed lühivormid. Toimunud on tagasipööre esikkogu esteetikasse, luuletaja teisendab, täpsustab ja arendab edasi oma luule põhimotiive. http://pilt.raamatukoi.ee/pildid/v/002 4/950.jpg 28.12.12 "Kõmpa" Hoogne meisternovell, mis ilmus 1976. Betti loomingus kõige ülemeelikum ja grotesksem teos. Lihtrahvalikult lopsaka ja lapsemeelse sõnapildistikuga kujutatakse sündmusi ühes väikelinnas. Linnakese reaalid viitavad Jõgevale. Jutustus pälvis Friedebert Tuglase novelliauhinna. http://pilt.raamatukoi.ee/pildid/v/0027/5 22.jpg 28.12.12 "Jevgeni Onegini" 1955. aastal alustab teose tõlkimist. Alver pühendas iga värssdraama peatüki tõlkimisele ühe aasta.
Kurb ja mõtlemapanev must huumor vms. Veits sarnaneb Kafkaga. „Lood“ on Lutsu „Kevade“ tegelase Kärd’i vaatepunkt.. keda keegi ei mäleta, kes jäi kõigest olulisest ilma jne. „Pagari pipargoogis“ jutt „Kunstnik Jaagup“ on loomise müüt... kunstnik loob mingeid imelikku asju, mida pole olemas. Naeruvääristab ka moodsat kunsti, ready-made, mõttetud asjad jms. Tal üldse palju intertekstuaalsust. 90ndatel kirj lühiproosa on grotesksem, fantistiline element on tugevam, 00ndate tekstides äärmuslik absurd taandub. „Maailma otsas“ on fantastiline element peaaegu miinimumini viidud, romaan käsitleb kaasaega ja vaatab lihtsate inimeste elu. Kandev idee on „ära minemise igatsus“, rutiinist väljumine jne. vastandub valusalt tegelikkusele. *Mehis Heinsaar Eesti nüüdiskirjanduse imemees. Suure tunnustuse sai 2001 a „Vanameeste näppaja“ ja „Härra Pauli kroonika“ kaudu. Tekstide puhul tähtsad mitmed kk ja
Et oma tahtmist saavutada, peabtegelane vastu hakkama, headusest lahti ütlema, isegi vägivalda kasutama, kuid kurjuse ja vägivallaga saavutatud vabadus on üürike. Tegelased- allegoorilised tähendused: ahv-kurjus, hobune-surm, aga ka Popi-laps. Eelistab nii mõnigi kord olendeid, kes pole mõistus- ja harjumuspärasest elust rikutud ning tajuvad maailma varjatud külgi vaistlikult paremini. 1901 "Siil" debüteerib, jutustus ilmub lastelehes 1903 "Hunt" novell, grotesksem, külaeluga seotud, põhineb tugevalt rahvapärimuslikel motiividel 1905 "Hingemaa" novell, revolutsiooni järelkaja, hauaplats. 1906. positiivne vastuvõtt. Puhta kriitilise realismi näide. 2-osaline. Kooliõpetaja 2 kohtumist vaese kandimehega, kes rentis mõisas maad. Tema suurimaks unistuseks saada oma maa läbiv motiiv. Lõpuks saabki haud 7 jalga pikk, 4 jalga lai. 1908 "Meri" värsspoeem "Kahekesi" novellikogu, tähtsamad Toomehelbed, Süveöö armastus- esimesed meisterlikud
annaabi.ee 
