Mees, kes teadis ussisõnu Kivirähk ja grotesk Tegu on väga ladusalt loetava raamatuga, mis tekitab nii mõneski kohas äratundmise emotsiooni. Samuti tekitab antud teos mitmeid seoseid meie tänase elu vahel. Vaatamata sellele on paljud asjad selles raamatus kergelt öeldes üle vindi keeratud ning selliseid asju on tihtipeale raske mõista, veel vähem aru saada, kust on pärit kirjaniku selline fantaasia. Üheks veidruseks oli selle teose puhul karud ja nende suhted naistega. Nimelt olid antud kontekstis karud naiste jaoks vastupandamatud ja väga armsad, pehmed ning abitud. Samuti olevat karud sündinud võrgutajad ning nad ei pidavat jätma kasutamata ühtki võimalust mõnele naisele ligi trügida. Leemeti isal läks eriti sandisti, kui ta leidis oma naise ühest voodist karuga ning too karu tal pea otsast hammustas. Kuigi selles pole iseenesest midagi imepärast, et karu on võimel...
vormimängu (Akvarell roosas, TKM, G. Suitsu ,,Luuletuste" illustratsioonid; kõik 1958). Eesti kunstis uudsena hakkas 1960. aastail monumentaalmaalis rakendama stilisatsiooni ja abstraheeritud kujundeid, selles laadis on õnnestunuim kolmikmaal Muusika. Ballett. Kujutav kunst (1961 -1962, EKM). 1965 tegi Tartu restoranile ,,Tarvas". 1960. aastate keskel alanud viimase loomejärgu teostele on omased eriline improvisatsioonilisus ning groteskist traagikani ulatuv tundelaad; lõi poolabstraktseid kompositsioone (Tektooniline, TKM, Surmaratsanikud ja Laternad, erakogu, Tartu; kõik 1966) ja fantaasiarikka ainestikuga väikesi temperamaale (Konversatsioonid idiootide vahel, 1968, TKM; Lameetia I-II, 1971, EKM), nendega kõrvu maalis vanameisterlikult looduslähedasi südamlikke argielupilte (Vanad, 1970, EKM; Noor perekond, 1971, erakogu). Sai 1948 ,,Estonia" teatri laemaali (koos E. Okka ja R
annaabi.ee 
