Kommertstrükistest kollaažid – nn. Merzbilder Juhuslikest materjalidest konstruktsioonid – Merzbau „Hannoveri Merzbau“ „Juuksenõelapilt“ – kollaaž Prügi kasutamine kunstimaterjalina George Grosz – saksa Vasakäärmusliku propaganda kunsti ilmeline kunst Raevukas, sarkastiline pige sõjasüüdlaste vastu (kodanlus, ohvitserkond) Graafika, plakatikunst Hiljem ekspressionism John Heartfield – saksa verd, muutis nime Fotomontaažikunst. 1920ndatel Arenes Groszi Berliini dadast Hiljem palju realistlikke fotomontaaže Pärast sõda dada lagunes. Dada oli kunsti piiride avardaja.
Herzfelde astusid Saksamaa Kommunistlikku parteisse. Nad moodustasid Berliini dada vasakpoolse tiiva. Nad otsustasid, et sõda tuleb pidada kodus ning Grosz ja Heartfield hakkasid koos kollaaze looma, Herzfelde asus raamatuid välja andma, mille illustreerisid siis kas Grosz või Heartfield. Kollaazidel oli ka fotograafilisi detaile kasutatud, Heartfield kasutas fotosid ja filmimaterjale oma kunsti toormaterjalidena. Heartfield pani aluse fotomontaazile.Vene kunstnikud imetlesid Groszi ja Heartfieldi töid, maalikunst kuulutati surnuks. Rodtsenko ja Majakovski tegelesid fotomontaazi ja luulega. Rodtsenko lisas Majakovski luuletusele fotosid luuletuse esileedi Lilija perekonnaalbumist, kuid kasutas ka muid fotograafilisi allikaid, et nüansirikas ja pealetükkiv luuletus oleks võrdväärne visuaalse vormiga. Groszi lähteallikateks olid kubism ja futurism. Ta kujutlused on üsna tülgastavad, kuid need koos moodustavad suurepärase efekti. Samas on imelik, et K
J. Heartfield tegeles fotomontaaziga, on teinud poliitilist kunsti, oli seotud komparteiga. K. Schwitters parempoolsete vaadetega jõukas kondalane Hannoverist, kus tal oli suur villa, mida ta kunsti tehes lõhkuma hakkas. Tema tõi kunstmaastikule prügi (vana mööbel, muu praht Merzbau nt Hannoveri Merzblau), mida saab kunstis otstarbekalt kasutada. Prügi on ta kasutanud ka oma maalidel juuksesalgud, vanad trammipiletid, ziletiterad. Schwittes suri Inglismaal kerjusena. Groszi jõhkrad karikatuurid. Dada jäi suhteliselt lühikeseks nähtuseks. Sürrealism Sürrealistid ei leidnud 1920-30ndatel laiemat tunnustust. Publik ja traditsioonilisem kunstnikkond kaldus neid pidama lihtsalt skandalistideks, aga ka teised avangardistid võõristasid neid. 1970ndatel hakkas sürrealism enam populaarsust võitma. Rühmituse rajaja kirjanik ja ideoloog André Breton. Arvates, et mõistuse kontrikkust
annaabi.ee 
