“PALAT NR 6” Iseloomusta Raginit ja Gromovit: · missugusena näevad mõlemad ümbritsevat elu? Enne haigust ja haiglasse minemist oli Gromovi nägemus ümbritsevast elust järgmine: linnas on lämmatav ja igav elada, seltskonnal pole kõrgemaid huvisid,ta elab tuhmi, mõttetut elu, mitmekesistades seda vägivalla, toore liiderlikkuse ja variserlusega; lurjused on söönud ja hästi riides, aga ausad elavad koorukitest; vajatakse koole, ausasuunalist kohalikku ajalehte, teatrit, avalikke loenguid, haritlasjõudude liitumist; on tarvis, et seltskond tunnetaks ennast ja kohkuks; inimkond jaguneb ausaiks ja kaabakaiks, vahemist pole. Haigusega hakkas Gromov kartma, et ta võetakse kinni, viiakse vangi, et teda kahtlustatakse ja tahetakse talle halba. Algselt saab Ragin aru, et haiglas on korralagedus ja et väga palju peaks muutma, aga selleks ei ole tal piisavalt iseloomu. Hiljem on Ragini arusaam selline: suremus ei vähene ning haigete vool ei lakka,...
6. Koridoris rämpsuhunnikus lesib Nikita, kes haigete järele vaatab ning võimalusel neid ära kasutab. Nikita peksab vaimuhaigeid, sest arvab, et muidu puuduks kord ning distsipliin. Haigla juhataja oli dr. Ragin, kes oli paljulugenud, tark ning pehme loomuga arst. Ta mõistab mis tomiub, kuid ei tee mingeid pingutusi, et olukorda muuta. Ragin kohtub Gromoviga, kes põeb jälitusmaaniat. Gromovi arukus kutsub Raginit tihti patsiendiga vestlema ning vaidlema. Ta püüab Gromovit veenda, et maailma on keeruline muuta. Raginile saavad need visiidid saatuslikuks ning arst Hobotov , kes ihaldab Ragini ametikohta, saavutab selle, et Ragin pannakse ise vaimuhaiglasse, kahtlustatuna hullumises. Ragin suri ajurabandusse. Lugejani jõudis Tsehhovi mõte, et elu koledusi ,,mitte teada" tähendab nendega leppida, aga leppida tähendab kaasa aidata. ,,Rõõm" Kui peategelane Mitja tuppa jooksis , siis valdas teda rõõm, ta oli lausa sokeeritud. Pärast
6. Koridoris rämpsuhunnikus lesib Nikita, kes haigete järele vaatab ning võimalusel neid ära kasutab. Nikita peksab vaimuhaigeid, sest arvab, et muidu puuduks kord ning distsipliin. Haigla juhataja oli dr. Ragin, kes oli paljulugenud, tark ning pehme loomuga arst. Ta mõistab mis tomiub, kuid ei tee mingeid pingutusi, et olukorda muuta. Ragin kohtub Gromoviga, kes põeb jälitusmaaniat. Gromovi arukus kutsub Raginit tihti patsiendiga vestlema ning vaidlema. Ta püüab Gromovit veenda, et maailma on keeruline muuta. Raginile saavad need visiidid saatuslikuks ning arst Hobotov , kes ihaldab Ragini ametikohta, saavutab selle, et Ragin pannakse ise vaimuhaiglasse, kahtlustatuna hullumises. Ragin suri ajurabandusse. Lugejani jõudis Tsehhovi mõte, et elu koledusi ,,mitte teada" tähendab nendega leppida, aga leppida tähendab kaasa aidata. ,,Ametniku surm" (1883). Novelli motiiv on inimväärsuse täielik puudumine, lakeilik teenistusvalmidus ,,kõrgemate" ees
annaabi.ee 
