1562/1563. Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, mida valitses Kuramaa piiskop. Piiskopkond asus Kura poolsaarel ning selle stift (piiskopi ilmaliku võimu ala) oli jaotatud Liivi ordu valdustega kolmeks osaks. Selle keskus oli Piltenes, suuruseks umbes 4500 km², sealhulgas kuulus selle alla ka Ruhnu saar. Piiskopkonna dlötseesi kuulusid orduvaldustest Kuldga ja Vindavi komtuurkonnad ning Grobia ja Kandava foogtkonnad. Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Ecclesia Osiliensis, saksa keeles Bistum Oesel- Wiek) oli katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi riik, mille territooriumid asusid Läänemaal, Saaremaal ja Hiiumaal. Tartu piiskopkonna moodustasid Ugandi maakond ja Vaiga lõunaosa, suurusega umbes 9600 km². Piiskop oli ühtaegu nii ilmalik kui ka vaimulik võimukandja. Stifti (ilmaliku võimuala) ja diötseesi (vaimuliku võimuala) piirid olid erinevad
oli neid keeruline paika panna (leide vähe), keskmise (jahipistriku Katkuauk (Saaremaa); rauaaja lõpus mõlemasse maetud ka paadis luud). Kirimäe (??????) 2. Kääpad Kagu ja idapoolses Eestis liivakuhjatised ja põletusmatused. Ümarkääpad 5-7 x 6 m, pikikääpad 5-7 + max 120 m. · Keskmise rauaaja kultuuriühendused 1. Kivikalmed, 2. Kääpad (tsuudid?), 3. Baltipärased kalmed, 4. Põhja-germaani kalmed Grobia skandinaavlaste koloonia/tugipunkt; veidi hiljem ka Vana-Laadoga N 10.12.09-2 II Viikingiaeg VIIKINGIAEG - Ettekujutused viikingitest pärinevad munkade kirjutustest kuna viikingid olid paganad, siis seda halvustavam suhtumine neisse oli. Tekkisid müüdid (sarvedega kiivrid) n Cambridge ülikoolide avastus ühe krooniku kirjutuste põhjal: viikingid liiga puhtad ja kasitud hoopis pesevad ja kammivad end lausa iga päev ja vahetavad liiga sageli riideid!
annaabi.ee 
