kaasa temperatuuri tusule ja on lisaks keskkonnale ning inimestele kahjulik. Selline tootmine tekitab jtmeid, mida pole vimalik panna kuhugi, Rikub ja reostab vett. Jtmed aga vtavad ra pllu-ja elumaa ning vee kasutusklbmatuks muutumine on sama hull probleem nagu Globaalne soojenemine. Kinnijnud piksekiirgus aga sulatab jliustike, aitab kaasa krbestumisele ja destabiliseerib leldist kliimat. Enim rgitakse jliustike sulamisest. Praktiliselt kogu Grnimaa ja Phjapoolus peaks ra sulama. Kindlasti annab ka oma ise Antarktika sulamine. Lppkokkuvttes peaks vesi maailmameres tusma ca 60 meetrit. See thendaks terves maailmas-nagu ka Eestist) arenuima piirkonna vee alla sattumist ja riikliku arengu kiiret prs- simist . sna tenoline on, et klmad magedad veed pressivad luna poole Golfi hoovuse ja toovad paradoksaalsel kombel hoopis klmema ilma. Hulleimad stsenaariumid on tegelikult jrsk jaeg ja sellega kaoks
ISOTERMID - sama temperatuurijooned 2. MERETUUL - puhub peval, sest peval soojeneb maa kiiremini, soe hk kerge, tuseb, tekib MRK-ala, asemele tuleb jahedam hk merelt, sel vastupidi 4. HURINGLUSELE AVALDAVAD MJU - Pikesekiirugse erinevast jaotusest ja sellest tingitud rhualad, maismaa erinev soojenemine ja jahtumine, krged mestikud, Corliolisi ja hrdejud. 5.Sahara saab pikest, sest sahara krb on KRK ja seal on valdavalt kuivad, selged, pikesepaistelsed ilmad. ekvaatoril MRK: 6. Grnimaa saab rohkem pikesekiirgust, sest skandiinavia pS mjutab soe hoovus, see liigub le skandinaavia mestiku, hk jaheneb ja tekivad pilved, sademed. Grnimaal psib KRK FRONT - kitsas eraldusvnd kahe erineva humassiga eraldusvndi vahel KLMA FRONDI LEMINEK - Temperatuur langeb,tuul muutub loodetuuleks, tekivad sademed, hurhk tuseb SOOJA FRONDI LEMINEK - Temperatuur tuseb, tuul muutub kagust edelasse, tekivad sademed, hurhk langeb 8. TSKLON, 1000-1500KM, LNEST-itta, 7-30m/s TORNAADO, suvaline suund,
annaabi.ee 
