1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli sölkuppe 3612. Põhjasölkuppe on umbes 1900. Kesk- ning lõunasölkuppe kokku umbes 1600. Sölkupid räägivad samojeedi lõunarühma kuuluvat keelt ja vene keelt, motori ja kamassi keel on tänaseks hääbunud Kolm murret: põhja- (Taz), kesk- (Tõm), lõunamurded (Ket), erinevaid murdeid kõnelevad sölkupid üksteist ei mõista. Omavahel räägivad nad vene keeles. esimene samojeedi keeles välja antud raamat on misjonär Grigorevski Narõmi kirjutatud aabits, aastal 1879. Elatusalad Tegeleti kalapüügi, jahi ja metsakorilusega ning põhjapool ka põhjapõdrakasvatusega. Jahtisid põtru ja hirvi, mille tulemusel said nad värsket liha ja nahka riiete jaoks. Karusloomade küttimine muutus oluliseks alates 16. sajandist seoses karusnahakaubanduse ja jassakinõude sisseseadmisega venelaste poolt. Põhjapõtru kasutatakse veoloomadena nartade ees nagu ka koeri.
valdavalt üle 60-aastased, kes ei anna edasi oma keelt lastele; pealegi astuvad nooremad suuremalt jaolt segaabieludesse, kus suheldakse vene keeles. Koolis - nii vähe kui ka sölkupi keelt õpetatakse - on õpetatud põhjamurret, kuivõrd see on valitud sölkupi kirjakeele aluseks ja seda õpivad pedagoogid kõrgkoolis. Alles viimasel kümnel aastal on alustatud lõunamurdelise kirjakeele loomist (Toulouze 1999: 78). 1879 kirjutas misjonär Grigorevski Narõmi sölkuppidele aabitsa, mis on esimene samojeedi keeltes välja antud raamat. Siiski ei leidnud see kasutamist hariduspraktikas (Helimski 1983: 7). AJALUGU Venemaa vallutustega Siberis 16. sajandil sattusid teiste kohalike põliselanike seas ka sölkupid tihedamasse kontakti venelastega. Koos tatari khaani Kutsumiga astus Pegaja Orda sölkupist "vürst" vastu venelastele, kuid oli sunnitud alistuma. 17
annaabi.ee 
