Uuringud kinnitavad, et reishi alandab halva kolesterooli taset veres ja parandab vereringet ning alandab kõrget vererõhku. Samuti on see organismile heaks toonikumiks. Reishit soovitatakse ka alternatiivse vahendina teise liini vähiravis. Reishit võib tarvitada koos musta pässikuga. Ei soovitata kasutada koos verehüübimist alandavate rohtudega Lakkvaabik on Eestis ohulähedaste liikide nimistus. Apteekides on müügil erinevaid reishil baseeruvaid preparaate. Maitake (Grifola frondosa) Maitake ehk leht-kobartorik on maitsev söögiseen ja kõrgelt hinnatud oma tervislike kasutegurite poolest. Enamik traditsioonilisi allikaid märgib selle seene kohta kohta, et selle „pikaajaline kasutamine muudab inimese õnnelikuks ja elujõuliseks ja annab talle noorema välimuse“. On leitud, et maitakes sisalduvad ained suudavad mõjutada kehas insuliini tootmist ning samal ajal ka vähendada vere glükoositaset, mistõttu on selle tarbimine kasulik diabeetikutele
I kaitsekategooria liikide puhul on keelatud täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites. I kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega I kategooria seeneliigid poropoorik Amylocystis lapponica lõhe-lehtervahelik Leucopaxillus salmonifolius roosakas tammenääts Pachykytospora tuberculosa I kategooria seeneliigid leht-kobartorik - Grifola frondosa taigapässik - Inonotopsis subiculosa lilla põdramokk - Sarcodon fuligineoviolaceus I kategooria seeneliigid krookustorik - Hapalopilus croceus Võrkheinik - Rhodotus palmatus limatünnik - Sarcosoma globosum II kategooria seeneliigid II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb. II kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega
lilla põdramokk Sarcodon fuligineoviolaceus värviline lehtervahelik Leucopaxillus compactus limatünnik Sarcosoma globosum luiteliudik Peziza ammophil III kategooria: hall hundiseenik Boletopsis grisea II kategooriast tõsteti esimesse: taiga-peenpoorik Skeletocutis odora leht-kobartorik Grifola frondosa kuld-soverbiell Sowerbyella imperialis krookustorik Hapalopilus croceus hiidheinik Tricholoma colossus taigapässik Inonotopsis subiculosa Leht-kobartorik Roosakas tammenääts Lilla põdramoka
microcarpus). Üheks omapärasemaks liigiks on aga pisike punakas putuktoiduline taim -huulhein (Drosera). Silmapaistvuselt järgmine on pikalehine huulhein (D. anglica) ning pingsat otsimist nõuab vahelmine huulhein (D. intermedia). Kaitseala samblike koondnimestik sisaldab 136 liiki samblikku. Looduskaitsealalt on leitud 2 haruldast samblikku (Leptogium saturnium ja Flavoparmelia caperata). Euroopa seente punasesse nimistusse kantud seeneliikidest kasvab Nigulas leht-kobartorik (Grifola fondosa), mugultorik (Polyporus tuberaster) ja taigapässik (Inonotopsis subicolosus). Liblikalistest on uuritud põhjalikult suurliblikaid, esindatud 370 liigiga. Neist 3 on EPRs Aspilates gilvaria, Lycaena dispar, Euphydryas maturna. Viimane on ka EL Loodusdirektiivi II, IV lisa liik. Kiililisi on leitud 19 liiki, sh ka üks EPR liik (Anax imperator). 6. Kas kaitsealal asub administratsioon? Nigula Looduskaitseala Administratsioon (edaspidi Nigula LKA) on
annaabi.ee 
