Sternburgide aadliperekonnale. J ättes siinkohal puudutamata Alavere mõisaga seotud küsimused, 5 märgime ära just sellesse aega langeva Pikva iseseisvumise. 1849. aastal, t äpselt 18. oktoobril 1849 määrati Pikva omaette päranditombuna Charlotte Baron v. Belowile ja tema lastele (Pikva tollaseks väärtuseks märgiti 71428 hõberubla). Alavere j äi ilma temast eraldatud Pikva ja N õmfreta Greogor Baron v. UngernSternbergile. Nii oli saanud teoks varem ühtse ning tähelepandavalt suure Alavere jaotamine tekkinud oli kaks peaaegu v õrdse suurusega iseseisvat majanduslikku ning juriidilist tervikut. Nn "pärismõisa" staatust Pikva esialgu siiski ei omanud. Viimasest sõltusid aga mitmed õigused näiteks ei olnud mõisal lubatud tegelda tollal pea k õige tulusama majandusharu viinap õletamisega. Nagu väidab Eesti
Knight katsed hernestega. Nägi, et hübriidide tunnused on tavaliselt sarnasemad ühele vanemvormile. Esinevad minimaalsed tunnused, mis ei lahkne lihtsamateks tunnusteks. Augustin Sageret katsed kõrvitsaga. Jälgis üksikute tunnuste lahknemist hübriididel ja nende järglastel. Kirjeldas tunnuste domineerimist hübriidide I põlvkonnas ja lahknemist järgmistes põlvkondades. Charles Naudin katsed ogaõuntega. Formuleeris selgelt hübriidide I põlvkonna ühetaolisuse reegli. Greogor Mendel katsed hernestega. Sõnastas ühetaolisuse ja lahknemisseaduse. Analüütilise hübridoloogilise meetodi loomine. Täheliste sümbolite ja arvsuhete kasutusele võtt. Diskreetsete ja püsivate pärilikkustegurite avastamine. (Ühetaolisuse seadus ristates kahte homosügootset isendit on esimese järglaspõlvkonna järglased geneetiliselt samased. Lahknemisseadus erinevate heterosügootide ristamisel tekib järglaspõlvkonnas tunnuste lahknemine genotüübiliselt ja
annaabi.ee 
