aastate lõpupoole, kui sovetiimpeerium hakkas juba lagunema, leevendati Ida-Saksamaal piirikeeldu. Armee Kuna Ida- Saksamaa oli lääneriikidel lähedal, siis külma sõja ajal oli selle neljaosaline sõjavägi, Der Nationale Volksarmee, üks kõige arenenumatest sõjavägedest Varssavi pakti piires. Selle osad olid: 1. Maavägi (Landstreitkräfte) 2. Merevägi (Volksmarine People's Navy) 3. Õhuvägiõhukaitse (Luftstreitkräfte/Luftverteidigung) 4. SDV piirikaitse (Grenztruppen der DDR) Iga mees teenis kaheksateist kuud kohustuslikus sõjaväeteenistuses. Meditsiiniliselt sobimatutele ja sõjaväeteenistusest keeldujatele oli olemas Baueinheiteni ehitusüksused, mis loodi 1964. aastal vastuseks poliitilisele survele, mida avaldas Protestantlik kirik SDV-le. Ida- Saksamaa sõjaväe alla kuulusid ka poolsõjaväelised reservväed nagu näiteks Töötava Klassi Võitlusgrupid (Kampfgruppen der Arbeiterklasse) ja riigikaitse ministeeriumi poolt ,,Partei Kilp ja Mõõk"
Saksa Demokraatlik Vabariik, aga moodustas Varssavi pakti lepingu alusel sõjalis-poliitlise kaitseliidu Varssavi Lepingu Organisatsiooni ning 1956.aasta 1. Märtsil loodi Saksamaa Demokraatliku Vabariigi Rahvuslik Rahavaarmee (Nationale Volksarmee NVA), mis koosnes Maaväest (Landstreitkräffe), Lennuväest/Õhukaitseväest (Luftstreikräffe/Luftverteidigung), Rahvalaevastikust (Volksmarine) ja piirivalvevägedest (Grenztruppen der NVA). Saksa Demokraatliku Vabariigi salapolitsei kontrollis inimesi täielikult ja igasugune kommunismi vastu suunatud opositsioon suruti juba eos maha. Potsdami lepingus seisis, et nelja võtjariigi okupatsioonivõimud näevad Saksamaad ka edasipidi ühtse majandusorganismina. Paraku sai Saksamaa Demokraatlikust Vabariigist NVS Liidu survel üks tema ja Lääne vahelisi puhvreid. Praha kevad oli liberaliseerimisperiood Tsehhoslovakkias 1968. aasta jaanuarist augustini.