II koalitsioon 1798-1802 II koalitsiooni initsiaatoriks oli selgelt Suurbritannia, kelle positsioon oli pärast I koalitsiooni lagunemist üsna nigel. Siiski võideti 1797 nii Hispaania kui Hollandi (Bataavia) laevastikku, mis parandas Inglismaa olukorda ning vähendas interventsiooni tõenäosust. Samas häiris Briti majandust tõsiselt Prantsusmaa ja tema liitlastega peetava kaubanduse äralangemine. Peaminister William Pitti ja eriti välisminister lord Grenville juhtimisel üritas Inglismaa luua suurt koalitsiooni Prantsusmaa vastu. Esmajärjekorras otsiti liitlasi Venes-Austrias-Preisis, kuid esialgu olulise eduta. Preisi uus kuningas FW III soovis pigem neutraliteeti säilitada, Vene uus tsaar Paul I samuti. Prantsusmaa olukorda halvendas Napoleoni tungimine Egiptusesse suvel 1798 (1798-99), mis pööras Prantsusmaa vastu nii Venemaa kui Osmanite (alustas sõda Prantsusmaa vastu suvel 1798) impeeriumi
koalitsiooni lagunemist üsna nigel. Siiski võideti 1797 nii Hispaania kui Hollandi (Bataavia) laevastikku, mis parandas Inglismaa olukorda ning vähendas interventsiooni tõenäosust. Samas häiris Briti majandust tõsiselt Prantsusmaa ja tema liitlastega peetava kaubanduse äralangemine. 60 Peaminister William Pitti ja eriti välisminister lord Grenville juhtimisel üritas Inglismaa luua suurt koalitsiooni Prantsusmaa vastu. Esmajärjekorras otsiti liitlasi Venes-Austrias- Preisis, kuid esialgu olulise eduta. Preisi uus kuningas FW III soovis pigem neutraliteeti säilitada, Vene uus tsaar Paul I samuti. Prantsusmaa olukorda halvendas Napoleoni tungimine Egiptusesse suvel 1798 (1798- 99), mis pööras Prantsusmaa vastu nii Venemaa kui Osmanite (alustas sõda Prantsusmaa vastu suvel 1798) impeeriumi. Vene uut keisrit Paul I ärritas eriti Malta
annaabi.ee 
