Julius Kuperjanov Elulugu Enne Esimest Maailmasõda oli Kuperjanov koolmeister Kambias. Veebruaris 1915 mobiliseeriti ta Vene sõjaväkke, kus ta võitles 5. Kiievi grenaderipolgu koosseisus Saksa–Austria rindel Baranovitši asunduse lähedal Valgevenes. 19. juulil 1917 sai Kuperjanov luurekäigu ajal mõlemast jalast raskelt haavata ja evakueeriti Moskvasse. Detsembris 1917 liitus Kuperjanov Eesti tagavarapataljoniga Tartus. 23. detsembril 1918 sai ta Eesti 2. Diviisi ülemalt kolonel Ernst Limbergilt nõusoleku erilise partisaniüksuse asutamiseks. Üksusega liitusid eelkõige üliõpilased. 14. jaanuaril 1919 vabastasid Kuperjanovi partisanide pataljon ja
järgu rist märtsis 1917.a. - Stanislavi 2. järgu rist mais 1917.a. - Vladimiri 4. järgu rist augustis 1917.a. - Georgi 4.järgu rist novembris 1917.a. - Anna 4. järgu rist mõõgale nov. 1917.a. Lisaks 3 Vabaduseristi 2 kuuga, mil Eesti eest sõdis endanimelises pataljonis. Teenistuskäik 1914 koolmeister Kambjas 1915. aasta veebruaris mobiliseeriti Vene sõjaväkke, võitles Esimeses maailmasõjas 5. Kiievi grenaderipolgu koosseisus Saksa- Austriarindel Baranovitši asunduse lähedal Valgevenemaal 19. juulil 1917 sai luurekäigu ajal mõlemast jalast raskelt haavata ja evakueeriti Moskvasse 1917. aasta detsembris asus teenistusse Eesti tagavarapataljoni Tartusse 20. veebruaril 1918 juhtis Tartus võimu ülevõtmist enamlastelt Saksa okupatsiooni ajal organiseeris Lõuna-Eestis põrandaalust Omakaitset 1918
partisanide pataljon) nimetati ümber Kuperjanovi partisanide pataljoniks ning see tegutseb Eesti Kaitseväe koosseisus ka tänapäeval Võru linnas, kandes nime Kuperjanovi jalaväepataljon. Julius Kuperjanov kuulub Eesti 20. sajandi suurkujude hulka. 4 Teenistuskäik · 1914 koolmeister Kambjas · 1915. aasta veebruaris mobiliseeriti Vene sõjaväkke, võitles Esimeses maailmasõjas 5. Kiievi grenaderipolgu koosseisus Austria rindel Karpaatides · 19. juulil 1917 sai luurekäigu ajal mõlemast jalast raskelt haavata ja ta evakueeriti Moskvasse · 1917. aasta detsembris asus teenistusse Tartu Eesti tagavarapataljoni · 20. veebruaril 1918 juhtis Tartus võimu ülevõtmist enamlastelt · Saksa okupatsiooni ajal organiseeris Lõuna-Eestis põrandaalust Omakaitset · 1918. aasta juuliks töötas ta välja üle-eestilise mobilisatsiooni kava · 23