Peapiiskop keisri enda perekonna liige, keiser valiti rahva (aadlike) ja kirikukogukonna , see täielik formaalsus. Investituur piiskopi kohta, et talle piiskopilään anda. Kiriku sees kerkis esile rahulolematus. Cluny klooster (kloostrite süsteem) oli benediktiini klooster. Cluny reformiliikumine. Paavst Leo IX ajal eestseis ja Cluny munk Hildebrand, kes saab paavstiks 1073 85 paavst Gregorius VII nime all, nim gregoriaanlikuks kiriku reformiks. Nõuti simoonia (kirikuametite müük, ilmalik investituur), nikolaitismi (preestrite abiellumine), preestrite tsölibaati (munkadega teine lugu). Oluline, et preestril pole (legitiimseid) lapsi, sest muidu hakkavd lapsed isa ametit pärima ja kogukonna kirik läheks kiriku võimu alt suguvõsakätte. Sünnidefekt laps, kes pole legitiimsest abielust. Reformatsiooni ajal lubati abielluda vaadeldes moraalsest aspektist, neil niikuinii naised lapsed, miks
Investituur vaimulike ametissenimetamine oli puhtalt ilmalik toiming. Kiriku seas tekitas see rahulolematust, eelkõige benediktlaste Cluny kloostris. Cluny moodustas kongregatsiooni Cluny mungad moodustasid kloostrite võrgustiku. Clunys välja töötatud seisukohad said aluseks kirikureformidele 11. saj keskpaigast alates. Neid viisid läbi paljud paavstid, eelkõige Cluny abt Hildebrandt ehk Gregorius VII. Tema nime järgi nimetatakse seda ka gregoriaanlikuks kirikureformiks. See võitles paljude pahede vastu, nt simoonia kirikukohtade ostmine ja ilmalik investituur, preestrite abielud tähendas, et preestritel olid lapsed: nad pärisid kiriku ja see tähendas, et kirik muutus eraomandiks. 12.-13. saj kinnistus ladina kirikus kohustuslik tsölibaat. Gregoriaanlik kirikureform üritas lahutada kiriklikku ja ilmalikku võimu. Gregorius VII rõhutas, et ta on Kristuse võimukandja ja Rooma keisrite järglane. Tal on voli tagandada kuningaid ja
annaabi.ee 
