b)toetuv varu mullas kujunevad ladestumise ja lagunemise HUUMUSE KVALITEETI kapillaarvesi-kergesti liikuv,põhjaveest vahekorrast.MULLA ORGAANILISE AINE ISELOOM.SUHE: tõusev.suures osas taimedele kahjulik ALLIKAD: 1)alustaimestikuta metsas-varisest C(humiinhapped)/C(fulvohapped)-agressiivsem 4.2)gravitsioonivesi-raskusjõule alluv a)nõrguv mood.metsakõdu 2)rohttaimestikuga metsas- osa.selle näitaja alusel jaotatakse:1)fulvaatne- b)toetuv põhjavesi *Vabalt vett pole piisavalt varis,sammalde ja rohttaimede surnud suhe alla 0,5 2)humaatfulvaatne-suhe 0,5-1 mullas,väljaarvatud vihma ajal ja pikemalt osad,rohttaimede ja puude surnud juured 3)fulvohumaatne-suhe 1,0-1,5 4)humaatne-suhe siis,kui pind ei ima liiga kiiresti vett endasse.
a)hügroskoopsusvesi-tugevasti seotud vesi. Adsorbitsioon-molekulaarjõududega take aine pinnale kinnitumine Hüdroskoopsus-mulla omad adsorbeerida õhust veeauru. Maksimaalne hüdroskoopsus-Wmh. Kilevesi e. Kirmevesi(nõrgalt seotud vesi) 4)vaba vesi 4.1)kapillaarvesi: a) rippuv kappillaarvesi-tekib pärast sademeid pindmises kihis. b) toetuv kapillaarvesi- kergesti liikuv,põhjaveest tõusev.suures osas taimedele kahjulik 4.2)gravitsioonivesi-raskusjõule alluv a)nõrguv b)toetuv põhjavesi *Vabalt vett pole piisavalt mullas,väljaarvatud vihma ajal ja pikemalt siis,kui pind ei ima liiga kiiresti vett endasse. MULLA HÜDROLOOGILISED KONSTANDID: 1)Wmh-pF(vesi on mullaosakese küljes jõuga 100 atm.)väljendatud kümnendlogaritmina(10 atm-pF=4) sõltub lõimisest ja huumusest-liivadel 0,8-2%,liivsavidel 3-6,5% 2)Wnärb-närbumispunktiniiskus(väiksemat veeosa taim mullast kätte ei saa.taim hakkab närbuma)
annaabi.ee 
