keskmiste hüdrogeoloogiliste tingimuste puhul 0,51 m aastas ehk 1020% veehoidla keskmisest mahust (11,5% kuus); ebasoodsate hüdrogeoloogiliste tingimuste puhul võib filtreeruda 2040% veehoidla mahust, s.o 12 meetrine veekiht (1,53% kuus). Paisud: ·Pais on veevoolu tõkestav ja vett paisutav ehitis Paisude liigitus: materjali järgi ·Pinnaspaisud ·Kivipaisud ·Puitpaisud ·Betoonpaisud ·Raudbetoonpaisud ·Kilepaisud Paisude liigitus: ehituse järgi ·Gravitatsioonipaisud ·Kaarpaisud ·Kontraforsspaisud Paisude liigitus: veeheite järgi ·Umbpaisud ·Veelaskepaisud, ülevoolupaisud Paisude liigitus: kõrguse järgi ·Madalsurvepaisud (kuni 10m) ·Kesksurvepaisud (10...50m) ·Kõrgsurvepaisud (üle 50m) Pinnaspaisud: Pinnaspaisude ristprofiile (Liiv, 1992): a on ühtlasest pinnasest pais, b sama, nõlvakindlustis geotekstiilalusel, c tehismaterjalist ekraaniga pais, d vettpidavast pinnasest ekraaniga pais, e
Kaldafiltratsiooni vähendamiseks samad meetmed, mis paisualuse filtratsiooni vähendamiseks. Joonis 1.18 4. Paisude liigitus. Gravitatsioonpaisud kaljusel pinnasel A) Paisude liigitus materjali järgi • Pinnasepaisud – vanimad; savi, liivsavi, mergel kruus ja nende segud; odavad • Puitpaisud • Kivipaisud • Betoonpaisud • Raudbetoonpaisud B) Liigitus konstruktsiooni järgi • Massiivsed ehk gravitatsioonipaisud – kõik kivipaisud, betoonpaisud, massiivsed pinnasepaisud. Levinuimad on tänapäeval betoonpaisud. Ehitamise põhitingimus on et nende massiivsus/omakaal peab tagama stabiilsuse. Nt Linnamäe HEJ pais. • Kaarpaisud – nime saanud kaare kuju järgi. Õhukesed betoonpaisud töötavad survele, kandes vee surve oma kaarja paiskeha kaudu kalda kaljudele, millele ta toetub. Rajatakse kitsaste ja sügavate sängidega eelmäestiku ja mäestiku jõgedele.
Voolukiiruse vähenedes heljum settib ja sellega seotud ühendid ladestuvad põhjas. Märgalade tüüpe on palju olenevalt taimestikust, vee juurdejuhtimise viisist, rajamise tehnoloogiast jne. 16)Vesiehitised vooluveekogudel: paisud pinnaspaisu konstruktsiooni põhimõte. Vooluveekogule veetaseme tõstmiseks, veehoidla rajamiseks, veevõtmiseks rajatakse pais. Pais veevoolu tõkestav ja vett paisutav vesiehitis. Ehituse järgi jaotatakse paisud järgnevalt: *gravitatsioonipaisud sellised paisud võtavad veesurve vastu oma raskusega *kaarpaisud kaarjas konstruktsioon hoiab vett seal tekkivate jõududega *kontraforsspaisud (püsivuseks vastavad tugimüürid) Paisu konstruktsioon Eestis on paisud (tammid) enamasti pinnasest. Sõltuvalt paisu ristlõikest ja ehitusmaterjalist liigitatakse nad: a) ühest pinnaseliigist paisudeks ja tammideks; b) mitmest pinnaseliigist paisudeks ja tammideks; c) tuumaga paisudeks ja tammideks; d) diafragmaga paisudeks ja tammideks ja
annaabi.ee 
