7. Keha impulss (löök) ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis (p=mv kg*m/s) 8. F=(G*m1*m2)/r2; G=6,7 * 10(astmes -11) N*m2/kg2 9. Ühest küljest on keha mass füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha inertsust. Mida suurem on keha mass seda raskem on tema liikumisolekut muuta, sellist massi avaldumisvormi nimetatakse inertseks massiks. Teiseks iseloomustab keha mass keha võimet asuda teiste massi omavate kehadega gravitatsioonilisse vastasikmõjju - mida suurem on keha mass seda suurem on gravitatsiooniline vastastikmõju 10. Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa või mingi muu taevakeha tombab enda poole selle lähedal asuvaid kehi. (F=(G*M*m)/R^2 11. Maa mass on 5,98*1024 kg ning raadius 6,37*106 m 12. Raskuskiirendus ehk gravitatsioonikiirendus on vaba langemise kiirendus (a= 9,8 m/s^2) 13. Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega keha Maa külgetõmbe jõu tõttu mõjub
(Illustreeriv pilt või joonis) - Nimi on ESTCube-1 ja eesmärk on esmakordselt testida kosmoses elektrilist päikesepurje, et arendada välja uudne kosmoselaevade mootor saavutamaks rekordilist kosmoses liikumise kiirust. 16. Mingi Sinu jaoks huvitav fakt, mille seda tööd tehes leidsid. (Illustreeriv pilt või joonis) FAKT: Kuu tekke selgitamiseks on püstitatud mitmeid hüpoteese. Näiteks on oletatud, et Kuu on asteroid, mis sattus Maale liiga lähedale ning jäi seetõttu gravitatsioonilisse lõksu. Samuti on oletatud, et vedel Maa pöörles kunagi nii kiiresti, et temast eraldus materjal, mis koondus Kuuks. Tänapäeval enim aktsepteeritud hüpoteesi järgi on Kuu aga hiiglasliku kokkupõrke tulemus. Väga varases arengustaadiumis põrkas Maa ilmselt kokku umbes Marsi-suuruse taevakehaga. Kokkupõrke energiast piisas, et Maa täielikult üles sulatada. Maa orbiidile lennanud materjalist aga moodustuski Kuu.
Sellepärast oleks gravitatsioonilainetena eraldunud energiat raske kätte saada ja kasutada- gravitatsioonilained hajuksid kosmilisse ruumi. Mustade aukude seos valgusega Gravitatsiooniväli mõjutab valgust. Ta muudab footoni sagedust ja kõverdab tema teed. Mida lähemalt möödub valguskiir mustast august, seda rohkem ta kõverdub. Footoni jaoks tähendab kriitilise ringorbiidi olemasolu, et kui ta möödub sellel kaugusel mustast august satub ta selle gravitatsioonilisse haardesse ja jääb ringorbiidil musta augu ümber tiirlema. Kui valguskiir tungib mustale augule veelgi lähemale, vajub ta aga musta auku. Musta augu lähedal muutub ka valguslainete võnkesagedus. Mida lähemal on kiirgusallikas mustale augule, seda tugevamini tema kiirguse võnkesagedus kasvab. Mustast august eemalduva valguslaine võnkesagedus väheneb, Muidugi on need muutused olulised ainult Schwarzschildu sfääri lähedal, mustast august kaugel muutub võnkesagedus vähe.
annaabi.ee 
