häiritusi. Merepinnal võivad lained tekkida tuule mõjul (tuulelained), Päikese või Kuu külgtõmbe mõjul (looded ehk tõus-mõõn), vulkaanipursete, maalihete või muu loodusliku jõu mõjul, aga ka näiteks laevade liikumise mõjul. Sõltuvalt sellest, mis jõud seisab vastu häirituse kasvule (ja seega, paneb pinna võnkuma tasakaaluasendi ümber) eristatakse gravitatsioonilaineid ja, näiteks, kapillaarlaineid. Pikkadeks laineteks nimetatakse pinnalaineid, mille pikkus on suurem kui mere sügavus antud kohas. Lühikesteks laineteks nimetatakse laineid, kui mere sügavus on palju kordi suurem lainete mõõtmetest ning põhja olemasolu ei avalda mõju veeosakeste trajektooridele lainetes. Pinnalainete statistiline kirjeldamineMeres ei ole pinnalained
See kõverus ei lase braanil olevast ainest lähtuval 12 Väga kerge elementaarosake gravitatsiooniväljal levida kaugele lisamõõtmeisse. 42 Gravitatsiooni mõjul liikuvad kehad tekitavad gravitatsioonilaineid, kõverusevirvendusi, mis levivad aegruumis valguse kiirusega. Meie braanimaailma ainus joon Kui me tõepoolest elame braanil lisamõõtmetega aegruumis, siis gravitatsioonilaineid, mida tekitab kehade liikumine braanil, peaksid eemalduma teistesse mõõtmetesse. Kui oleks olemas teine braan, varibraan, siis peegelduksid gravitatsioonilained tagasi ja sulustuksid kahe braani vahel. Kui aga on tegemist üheainsa
sulustatud braani lähikonda ja ei levi lõpmatusse mööda lisamõõtmeid. Kuid Randalli-Sundrumi mudelil ja varibraani mudelil on ka üks oluline erinevus. Gravitatsiooni mõjul liikuvad kehad tekitavad gravitatsioonilaineid, kõverusevirvendusi, mis levivad aegruumis valguse kiirusega. Joon. 7. 9 Randalli-Sundrumi mudelis on üksainus braan.
annaabi.ee 
