kauguse ruuduga. F=G 2 r2 *Raskusjõud -gravitatsioonijõud, millega Maa või mis tahes muu taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal asuvaid kehi. *Gravitatsioonijõud - kehade vastastik tõmbumine. *Toereaktsioon - rõhuvale kehale toetuspinnaga risti mõjuv vastujõud. *Raskuskiirendus (vaba langemise kiirendus) planeedi lähedal - sõltub planeedi massist,gravitatsioonikonstandist ja keha kaugusest planeedi M keskpunktist. g=G 2 ( R+h) *Keha kaal - jõud, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile. a↑ ⃗ ----- P=m( g+ a) ----- ülekoormus a↓ ⃗ ----- P=m ( g−a ) ----- alakoormus P=m × g
Kõik looduses eksisteerivad võnkuvad kehad on füüsikalised pendlid. I Füüsikalise pendli pikkus l´= ml Tasakaaluasendisse viiv jõud F põhjustab momendi M=Fl. 6. Füüsikalise pendli omavõnkeperiood harmoonilistel võnkumistel. Füüsikaliseks pendliks võib olla näiteks kiikuv pilt seinal. Pildi võnkeperiood sõltub: 1)pildi massist; 2) pildi kinnituskoha kaugusest pildi raskuskeskmest; 3) gravitatsioonikonstandist. 7. Lained, harmoonilised lained, lainepikkus ja laineperiood harmooniliste lainetel. Lained on võnkuva keha energia levimise protsess. Ristilaine - võnkumine levimissihiga risti. Pikilained- piki levimissihti.(heli). Harmooniliseks võnkumiseks ehk siinusvõnkumiseks nimetatakse mis tahes võnkumist, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni või koosinusfunktsiooni abil ja sellise võnkumise võrrandit nimetatakse
10-34 m); 3) lõtku suurust ettemääratuses (kui objekti x-koordinaat on teada täpsusega 1m, siis võib objekti impulss saada x-telje suunalise prognoosimatu juurdekasvu, mis ületab 6,63 .10-34 kg m/s). Toodud näidetest ilmneb, et Plancki konstandi väiksuse tõttu pole kvantnähtused makromaailmas olulised. Plancki pikkuseks nimetatakse pikkuse dimensiooniga suurust rp = (G /c3)1/2 = 1,6 .1035 m, mis moodus- tub kolmest tähtsaimast füüsikakonstandist: gravitatsioonikonstandist G, Plancki nurkkonstandist ja absoluutsest kiirusest c. Plancki pikkus on vähim pikkus, millel on veel mõtet. Kera, mille raadius võrdub Plancki pikkusega, võngub määramatusseoste tagajärjel olemise ja olematuse vahel (tekib musta auguna ja kaob otsekohe uuesti). Kera käitub nn. aegruumi kvantvahu mullina. 28 Must auk on väga väike ja väga suure massiga keha
= h /p, nt. kui osakese impulss on 1 kg m/s, siis on tema leiulaine pikkus 6,63 .10-34 m); 3) lõtku suurust ettemääratuses (kui objekti x-koordinaat on teada täpsusega 1m, siis võib objekti impulss saada x-telje suunalise prognoosimatu juurdekasvu, mis ületab 6,63 .10-34 kg m/s). Toodud näidetest ilmneb, et Plancki konstandi väiksuse tõttu pole kvantnähtused makromaailmas olulised. Plancki parameetrid on kolmest tähtsaimast fundamentaalkonstandist (gravitatsioonikonstandist G, Plancki nurkkonstandist ja absoluutsest kiirusest c) moodustatud suurused. Näiteks Plancki pikkuseks nimetatakse pikkuse dimensiooniga suurust rp = (G /c3)1/2 = 1,6 .1035 m. Plancki pikkus on vähim pikkus, millel meile tuntud füüsikas on veel mõtet. Kera, mille raadius võrdub Plancki pikkusega, võngub määramatusseoste tagajärjel olemise ja olematuse vahel (tekib musta auguna ja kaob otsekohe uuesti). Kera käitub aegruumi kvantvahu mullina.
= h /p, nt. kui osakese impulss on 1 kg m/s, siis on tema leiulaine pikkus 6,63 .10-34 m); 3) lõtku suurust ettemääratuses (kui objekti x-koordinaat on teada täpsusega 1m, siis võib objekti impulss saada x-telje suunalise prognoosimatu juurdekasvu, mis ületab 6,63 .10-34 kg m/s). Toodud näidetest ilmneb, et Plancki konstandi väiksuse tõttu pole kvantnähtused makromaailmas olulised. Plancki parameetrid on kolmest tähtsaimast fundamentaalkonstandist (gravitatsioonikonstandist G, Plancki nurkkonstandist ja absoluutsest kiirusest c) moodustatud suurused. Näiteks Plancki pikkuseks nimetatakse pikkuse dimensiooniga suurust rp = (G /c3)1/2 = 1,6 .1035 m. Plancki pikkus on vähim pikkus, millel meile tuntud füüsikas on veel mõtet. Kera, mille raadius võrdub Plancki pikkusega, võngub määramatusseoste tagajärjel olemise ja olematuse vahel (tekib musta auguna ja kaob otsekohe uuesti). Kera käitub aegruumi kvantvahu mullina.
kuse abil lihtsalt matemaatiliselt kirjeldada. Nimelt kui kallak on ühtlase nurga all, kui hõõrdejõu, liikumisele vastu võitleva tuulejõu ja muu tühja-tähja ära unustame ning kui alustad mäe otsast nullkiirusega, siis on laskumisel läbitud tee pikkus antud ruutfunktsiooniga ajast: kujus . tuletis Konstant peaks olema konkreetne reaalarv, mis sõltub gravitatsioonikonstandist ja kaldenurgast, aga lihtsuse huvides ütleme, et valisid kõige ilusama mäe siin maa- ilmas ning . Sel juhul saame läbitud tee pikkuse funktsiooniks ehk näi- teks sekundit pärast laskumise algust oled jõudnud meetri kaugusele. Selle valemi põhjal võime nüüd kergesti leida ka oma hetkekiiruse. Kusjuures enam ei ole vahet, kas teeme seda ainult sekundi või iga üldise ajahetke jaoks. Lühi-
annaabi.ee 
