Raseduse varajane diagnoosimine raseduseks nimetatakse eostatud järglase kandmist ema ihus Rasedus - (graviditas), graviidsus, naise füsioloogiline seisund, mille ajal tema organismis areneb viljastatud munarakust laps. Raseduse kestus (viimase menstruatsiooni esimesest päevast) on keskmiselt 280 päeva, s. o. 40 nädalat (10 lunaar- ehk 9 kalendrikuud), normaalseks peetakse 259-293-päevast rasedust vaadeldavaks muutus elu edasiandmine alles 19. sajandi lõpus 1826. aastal avastas Karl Ernst von Baer imetaja (koera) munaraku 1875
VIII Normaalne sünnitus Sünnitus on füsioloogiline protsess, millega lõpeb rasedus. Emaka kokkutõmmete mõjul tõugatakse emakast välja loode ja päramised (platsenta ja lootekestad). Ajaline sünnitus (partus maturus) toimub vahemikus 37. rasedusnädalast kuni 42. rasedusnädalani. 22. - 37. nädalani toimunud sünnitust nimetatakse enneaegseks sünnituseks (partus praematurus) ning üle 42. nädala kestnud rasedust ülekantud raseduseks (graviditas prolongata, partus serotinus). Normaalse sünnituse mõiste defineerimisel tuleks arvesse võtta kahte asjaolu: rasedusriski taset ja sünnituse kulgu. Ka madala rasedusriskiga naise sünnitus võib kujuneda komplitseerituks, teisalt võivad aga kõrge riskiga rasedad sünnitada täiesti normaalselt. Seega: Normaalne sünnitus algab iseeneslikult, sünnitus on madala riskiga nii selle alguses kui ka läbi kogu sünnituse protsessi. Laps sünnib iseeneslikult pikiseisust 37. ja 42