Eestis on silmusnelinurka kasutatud rohkem tekstiilide kaunistamisel. Ruut sümboliseeris maad nii Idas kui Läänes. Ruutu kohtame ka Lõuna-Eesti 19. saj. ornamentikas. 19. sajandil võidi ruudumotiiv saada ka mustrialbumist, kuid tuntakse seda sümbolit juba eelkristlikust perioodist Kaheksanurk ehk kaheksand- Kaheksandi tuntakse Eestis ka nime all ,,Muhu mänd". See oli tõrjemaagilise elemendina tuntud veel 19. sajandi ehteil. Ehtesepad graveerisid kaheksandi eestlaste kuhiksõlgedele; tolleaegsele lillornamendikale oli märk stiililiselt aga veel võõras. Peremärgina kasutati Tõstamaal ja Kuusalu kihelkonnas. Rist- Nõiamärkidena on kõige rohkem kasutatud risti. On olemas Kreeka rist, ladina rist, diagonaal ehk Andrease rist, Antoniuse rist, läbikriipsutatud otstega rist jne. On kaheldav, et peremärgina on rist viide kirjaoskamatusele. Mitmete allikate andmeil on Kihnus ristikujulised märgid hilisemad üldisest kirjaoskusest.
Adramaa maa suurusühik, mis oli umbes 8-12 ha, igal talul 1 adramaa tavaliselt. Kolmeväljasüsteem süsteem, kus kasutati 3 ala põllul, ühel kasvatati talivilja, teisel suvevilja ja kolmas oli söötis, aastate kaupa neid vahetati. käsitöö areng ja meistrite väljakujunemine käsitöö aladena tüusid esile raua tootmine ja töötlemine, rauatöötlemis meistrid olid Saaremaal Tuius ja Virumaal. Kujunesid välja ka relvasepad, kes graveerisid ja ilustasid tehtud odasid ning mõõku. vahetuskaubandus, vahenduskaubandus peamised parnerid oli liivlased, soomlased, karjalased, vadjalased ja balti hõimud. Vahetuskaubaks olid karusnahk ja vaha. Vahenduskaubaks oli vili, millega varustati Novgorodi. rehielamu, sumb-, rida- ja hajaküla - Rehielamu oli praktiline elamu, kus kuivatati ka vilja. Sumbkülad asusid Kesk-, Lääne- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal. Ridakülad olid
annaabi.ee 
