loomad,taimed isegi inimese moodi olendid.Maakera südant nad siiski avastada ei suutnud ,kuna nad olid jõudnud Itaaliasse tegutsevasse vulkaani, mis hakkas purskama. Mehed olid puust parve peal,ning tuline laava kandis nad vulkaanist välja.. Nende seiklus lõppes õnnelikult ,nad kõik pääsesid eluga ,ning nad said kuulsaks. Nende auks korraldati Hamburgis pidustusi,kus professor Liedenbrock rääkis seiklustest maakera sissemuses. Axel aga abiellus oma armastatud naise Graubeniga. Raamatu peategelasteks on Axel ,kes oli professor Otto Liedenbrocki vennapoeg. Axel ei julenud oma onule vastu hakata.Teda huvitas samuti, nagu ka tema onu Maa ja see ,mis maakoore all peidus on. Axelile meeldis väga onu kasutütar Grauben, tema pärast ei tahtnud ta minna koos onuga ohtlikule reisile maakera südamesse, kuna ta arvas,et nad sealt eluga ei pääse ja siis ta ei näe kunagi Graubenit. Professor Otto Liedenbrock oli tark ning enesekindel.Tal oli iga asja kohta loogiline
lahendada erinevad probleeme. Lugu algas sellega, et tuntud Islandi kirjaniku Snorre Turlessoni raamatu vahelt libises välja määrdunud paberilipik, kuhu oli kummalises keeles midagi kirjutatud. Pärast pikka pea- murdmist lahendati sedelil olev mõistatus ning professor otsustas kohe alustada suurt seiklust maakera südamesse. Võttes kaasa oma vennapoja , kellele ta lubas tagasi tulles oma kasutütre Graubeniga abielluda . Nii nad siis läksidki Islandi saarele, et sealt siseneda Sneffelsi vulkaani kraatrisse ning leida maakera süda. Saarel liitus nendega abivalmis kütt Hans. Vulkaani galeriides toimus väga palju sündmusi : küll nad piinlesid janu käes , üritasid leida maa alt vett, kaotasid üksteist ära , läksid vales suunas , käisid mõttetult edasi-tagasi jpm.Pärast pikka tammumist mööda Sneffelsi galeriisid leidsid nad täiesti uue , avastamata paiga. Nimelt