veerkive, mis olid kaheldamatult elusolendi poolt loodud, seega primitiivsed tööriistad. 1964 määratles Louis Leakey need hominiidileiud uue liigina ja kandis selle perekonda Homo liiginime habilis (~ "osavkäpp") all. Sellise määratluse peamiseks kriteeriumiks oli esiteks australopiteekustega võrreldes märksa suurem ajumaht (600–675 cm³) ja teiseks kiviriistade (olduvai kultuuri esemete) esinemine. Skeletiehituse poolest olid need olendid üsna sarnased gratsiilsetele australopiteekustele, välja arvatud suurem ajukolju ja väiksemad purihambad. Esialgu ei tunnustanud enamik paleoantropolooge Leakey'de leide Homo-liigina, vaid pidas neid mingiks gratsiilsete australopitetsiinide vormiks. Siin toimisid tugevasti juurdunud eelarvamused: inimese ajumaht peab olema vähemalt 750–800 cm³ ja esimesed inimesed pidid tekkima märksa hiljem (seni esimese inimesena tunnustatud Homo erectus (Pithecanthropus) arvati olevat tekkinud vähem kui 1 miljon aastat tagasi)
üldse leitud. 4. Esimesed inimesed ja nende edasine evolutsioon See antropogeneesiprobleem on endiselt ägedate diskussioonide areeniks. Ja ka praegu veel pole ühtegi peamist seisukohta, mille suhtes kõik uurijad oleksid ühel meelel. Kõik pole veendunud isegi selles, et australopiteekused olid inimese (Homo) vahetuteks eellasteks (nt. V. V. Bunak, 1980). Enamik selle ala teadlasi jagab küll seisukohta, et perekonna Homo eellasteks olid olendid, kes sarnanesid gratsiilsetele australopiteekustele, kas aga meile tuntud australopiteekuseliikidest oli mõni inimese otseseks eellaseks, selles suhtes lahknevad arvamused suuresti. Suuri vaidlusi põhjustasid kaua aega L. Leakey hominiidifossiilide leiud Ida- Aafrikas Olduvai kuristikus alates 1960. a. Leitud luustikud (vanusehinnanguga 2...2,5 mln. a.) olid kolju osas üsnagi ahvilike tunnustega (kuigi australopiteekustest mõnevõrra suurema ajukolju mahuga: ca 650 vs. 500 cm3),
tahutud veerkive, mis olid kaheldamatult elusolendi poolt loodud, seega primitiivsed tööriistad. 1964 määratles Louis Leakey need hominiidileiud uue liigina ja kandis selle perekonda Homo liiginime habilis (~ "osavkäpp") all. Sellise määratluse peamiseks kriteeriumiks oli esiteks australopiteekustega võrreldes märksa suurem ajumaht (600675 cm³) ja teiseks kiviriistade (olduvai kultuuri esemete) esinemine. Skeletiehituse poolest olid need olendid üsna sarnased gratsiilsetele australopiteekustele, välja arvatud suurem ajukolju ja väiksemad purihambad. Esialgu ei tunnustanud enamik paleoantropoloogeLeakey'de leide Homo-liigina, vaid pidas neid mingiks gratsiilsete australopitetsiinide vormiks. Siin toimisid tugevasti juurdunud eelarvamused: inimese ajumaht peab olema vähemalt 750800 cm³ ja esimesed inimesed pidid tekkima märksa hiljem (seni esimese inimesena tunnustatud Homo erectus (Pithecanthropus) arvati olevat tekkinud vähem kui 1 miljon aastat tagasi)
annaabi.ee 
