muutumisega. Allergia tekib parasiidi sensibiliseeriva toime tõttu peremehesse. Allergia vormideks on anafülaksia, kiire allergiline reaktsioon ja aeglane allergiline reaktsioon. A1lergia tekib parasitooside puhul sagedasti. Selle sagedamateks kliinilisteks väljendusteks on kudede liigveresus ja turse, nahalööve, palavik, hingeldus, oksendus, külmavärinad, vererõhu langus, vahel sokiseisund. Vahel tekivad allergilised granuloomid. allergilised granuloomid (allergia; ld. granulum -- terake). Parasiitide ja nende vastsete ümber tekivad sooleseinas, maksas, kopsudes jt. elundites aeglase allergilise reaktsiooni tulemusena sidekoelised parasitaarsõlmed. allergiseeriv toime (allergia). Üks parasiitide patogeensetest toimetest peremehesse. Vt.ka allergia. amensalism (kr. a -- eitus + ld. mensa -- laud). Antagonistlik interaktsioon, mille korral üks liik pärsib teist ilma kahjuliku vastumõjuta.
• Katalaas, SOD inaktiveerivad toksilisi metaboliite Haigused. • Kopsuhaigused: bronhiit, pneumoonia, kopsuabstsessid. Valutu aeglaselt arenev kopsuhaigus nekroosi, abstsesside moodustumisega, disseminatsioon KNSi või nahka on tavaline. • Primaarsed või sekundaarsed nahainfektsioonid: mütsetoom, lümfokutaansed infektsioonid, tselluliit, subkutaansed abstsessid. Mütsetoom: krooniline destruktiivne progresseeruv haigus, reeglina jäsemetel, iseloomulikud mädased granuloomid, progresseeruv fibroos, nekroos. Lümfokutaanne haigus: primaarne infektsioon / sekundaarne levik kutaansesse koldesse kroonilise granuloomi moodustumisega, erütematoossete subkutaansete sõlmekestega, lõpuks tekib haavand. Tselluliit, subkutaansed abstsessid: granulomatoosne haavand, ümbritsev erüteem, lümfisõlmede minimaalne või puuduv haaratus. • Sekundaarsed KNS infektsioonid: meningiit, ajuabstsessid. Ajuabstess: krooniline infektsioon palaviku, peavalu,
annaabi.ee 
