) poolt nõrgestatud immuunsüsteemiga haigetel. Aspergillus võib tekitada nakkuskoldes mütsetoomi (aspergilloomi) tekke. Viimane koosneb tihedast hüüfide võrgustikust, milles hüüfid jagunevad 35-45-kraadise nurga all. Elusad on ainult mütsetoomi välimise kihi hüüfid, seesmiste kihtide hüüfid on surnud, moodustades koos lagunenud koega pruunika massi. Aspergilloomi ümbritseb ringjalt eosinofiilne mass, mida omakorda piirab kroonilisele põletikule iseloomulik granulatsioonikude eosinofiilidega. Aspergillus Aspergillushallitust esineb tavaliselt tolmus ja siseõhus, kuid ka toiduainetes. Tähtis aspergilluse allikas on hein. Aspergillushallitus mõjutab peamiselt allergiliseks reaktsiooniks peetava pneumomükoosi teket, kuid sellel võib olla mingi osa ka teist tüüpi allergiliste reaktsioonide vallandumises. Olulisim invasiivne haigusetekitaja on Aspergillus Fumigatus, mis põhjustab tähtsaimat infektsiooni aspergilloosi. Nakatutakse sissehingava õhu kaudu
tõelised bakterid. Koloniseerivad ülemisi hingamisteid, GI trakti, naise sugutrakti. Normaalselt nahapinna mikroflooras. Madala virulentsuspotentsiaaliga, põhjustavad haigust ainult siis, kui normaalne limaskesta terviklikkus trauma, operatsiooni või infektsiooni tõttu häirub. Põhjustab aktinomükoosi: tekivad kroonilised granulomatoossed kolded, mis muutuvad mädasteks, moodustuvad abstsessid. Kolooniaid nimetatakse väävligraanuliteks. Mädaseid pindu ümbritseb fibroosne granulatsioonikude, pinna konsistents on kõva või puine. Endogeenne infektsioon, inimeselt inimesele või eksogeensest levikust ei teata. Haigusi klassifitseeritakse vastavalt mõjutatavale organile. Põhjustab 5…14% anaeroobsetest infektsioonidest. Tservikofatsiaalsed infektsioonid tulenevad reeglina halvast suuhügieenist, invasiivsetest hambaprotseduuridest, suutraumast. Rindkereinfektsioonide puhul esineb reeglina anamneesis aspiratsioon, haigus algab kopsudes, levib kõrvalasuvatesse kudedesse