Vallpapilli külgedel asuvad epiteelis maistmiskarikad ehk - pungad. Niitpapillid (papillae filiformes) on kõige arvukamad. Nad ei sisalda maitsmispungi. 9. Jukstaglomerulaarkompleks Jukstaglomerulaarne aparaat osaleb vererõhu ja -mahu tagamisel reniini produtseerimise tõttu. Tema moodustavad: 1) macula densa (ala distaalsete vääntuubulite seintes) - kontrollib Na+ ja Cl- ioonide taset, osmootset rõhku, verevoolu distaalsetes torudes. 2) arterioolide vahel paiknevad ebakorrapärased granulaarrakud, mis paikevad glomeerulit varustavate soonte ja macula densa vahel ning omavad fagotsütoosivõimet. 3) jukstaglomerulaarsed sekreteerivad rakud, mis on modifitseerunud silelihasrakud aferentse arteri seinas. Jukstaglomerulaarsed rakud võivad teatavates tingimustes toota ensüümi reniin, mis mõjub kaudselt verevarustusele, mõjutab verevoolu neerus. Vererõhu langus neerus indutseerib reniini sünteesi. 10. Nefroni ehitus
aluse neuronitele ja gliia rakkudele, mis migreeruvad ja moodustavad vahelmise tsooni (hallaine) IZ 37 Neuronid saadavad IZ oma aksonid välja marginaaltsooni, kus neid ümbritsevad oligodendrotsüüdid ja moodustub nn. valgeaine Väikeaju histogenees: Neuraalsed eellasrakud migreeruvad väikeaju pinnale moodustades välimise granulaarkihi (1-2 rakukihi paksune), kus nad vastavalt signaalidele arenevad granulaarrakkudeks Granulaarrakud migreeruvad tagasi, moodustades sisemise granulaarkihi Ventrikulaartsoonist migreeruvad ka Purkinje rakud, mis aitavad granulaarrakkude moodustamisele kaasa ja lisaks gliia rakud Bergmann`i gliia on väikeaju radiaalgliia, mida mööda granulaarkihi eellasrakud migreeruvad oma positsioonidesse Purkinje neuronid sekreteerivad SHH, mis aitab granulaarrakkude arengule kaasa Purkinje neuronid moodustavad ca 100000 sünapsi teiste neuronitega
annaabi.ee 
