T tuleb tagasi oma Isade ja poegade konseptsiooni juurde. T ei sarnastanud end Bazaroviga. Ta pidas vajalikuks väljendada sümpaatiat Bazarovi vastu. Ta oli traagiline kuju. T võrdleb end nihilistiga. Siit hakkab kasvama välja D-i 40ndate aastate haritlaste konseptsioon. D hakkab süüdistama selles, mis praegu (60ndad) Vm-l toimub (revolutsiooniline liikumine). Revi isana kujutab D Stepan Verhovenskit. Läänlased on nihilistide vaimsed isad. Stepani prototüüpideks on T. Granovski oli lääneeuroopa ajaloo- uurija. Granovski kohta ilmub brosüür, mille autor oli Strankevits, D-le väga lähedane inimene. Brosüüris on kujutatud Granovskit kui väga tundlikku, sentimentaalset inimest. Ta jumaldab Lääne-Euroopat. D arvab, et kõik need 40ndate aastate idealistid olid oma vaadetes väga abstraktsed, nende vaated olid välja kujunemata. D kasutab läänlaste kohta mõistet ,,puhas" vaimselt rikkumata hingega. Sellisena kujutab ta ka Verhovenskit
.. vahetult enne seda, kui teid arreteeriti. HERZEN: See oli viimane kord, kui ma nägin Stankevitsit. Me lahkusime peaaegu tülitsedes. See on õppetund meile. Andestage mulle, kui ma rääkisin karmilt teie... BELINSKI: Ega ta surnud ei ole? (Paus. Belinski karjatab.) HERZEN: Kahjuks... jah... Granovski sai kirja... Berliinist. Stankevits suri Itaalias kuu aega tagasi. (Belinski vaatab üles taevasse ja raputab rusikaid.) BELINSKI: Kes on see Moolok, kes sööb oma lapsi? HERZEN: See on Roostekarva Kass. (Herzen lahkub. Roostekarva Kass, suitsetades sigarit, käes sampanjaklaas, jälgib Belinskit natuke maad eemalt. Kõlab muusika.) KEVAD 1843 90
annaabi.ee 
