KT51 Materjaliõpetus Tallinna Tehnikakõrgkool Graniit · Tekkinud laava kristalliseerumisel · Igas regioonis leiduv kivi teistest erinev · Koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest · Väga väärtuslik ehitusmaterjal · Kohati leidub laialdaselt maakoores · Killustik eriti hinnatud teedeehituses · Trepiastmed, äärekivid ja skulptuurid väga vastupidavad · Eestis maapinnal graniiti ei paljandu · Soome rahvuskivi Graniidi olemus · Kõige sagedamini esinev tardkivim · Graniitseks kutsutakse isegi ühte maakoore kihti · 700° C juures on kiviaines sulas olekus magma · 650° C juures tardub kivimiks · Süvakivim, mis on jahtunud aeglaselt teiste kivimikihtide vahel surve all · Eestis on graniit kõige levinum rändkivi · Hästi tahutav ja poleeritav Graniidi omadused · Graniidil on mitmeid häid omadusi: · Mitmekesine ja kaunis · Ökoloogiline · Tervisele ohutu · Valida on erinevaid struktuure, tekstuure ja värvitoone
esile tugevaid maavärinaid; Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. VAIKSE OOKEANI SAARED Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel raske ookeaniline Nazca laam sukeldub kergema mandrilise Lõuna-Ameerika laama alla-subduktsioon; tekivad süvikud ja mandri serva kurdmäestik -Andid, purskavad vulkaanid, esineb tugevaid maavärinaid; süvikute vööndis neeldunud laamaserva ülessulamisel eraldub kergem magma, mis tardub graniitseks kivimiks ja tekib juurde mandrilist graniitset maakoort. ANDID Mandriliste laamade põrkumisel nagu -Euraasia ja India - on tekkinud Himaalaja; ja mujal, teised noored kurdmäestikud: Kaukasus, Alpid, Pamiir, Karpaadid; esineb tugevaid maavärinaid, kivimid kuhjuvad üksteise otsa, subduktsiooni ei toimu; ALPID vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja); kurdmäestikud on sulgunud ookeani (Tethyse) kohal
Vahevöö sügavikust ülesliikuva tulikuuma aine tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laamade teineteistest eemaldumist. Laamad liiguvad 4cm/a. Ookeanilised laamad liiguvad kiiremini. Laamade lahknemisel toimub ookeanis: uue maakoore teke, vulkaanipursked, maavärinad, mäeahelike teke. Subduktsioon on ook.maakoore sukeldumine vahevöösse. Laama vahevöösse vajumisel: maakoor hävib, tekib süvik, tugevad maavärinad, tekivad magmakolded, magma tardub graniitseks kivimiks. Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukoht maa pinnal, asub laamade all, laamade keskpaigas(nt Havai). Kuum täpp ookeanis: õhuke ook.laam triivib täpi kohal ning see tekitab pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku, milles vulkaanid on erineva vanusega. Kuum täpp mandril: mandrilaama all tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles maakoore kivimeid
Tekivad venituspingete tõttu riftid (alangud), tulemuseks on pangasmäestikud. · ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine raskem ookeaniline laam sukeldub kergema mandrilaama alla (subduktsioon); tekivad süvikud, magmakolded, vulkanism, mäestikud, kaasnevad vulkaanipursked ja maavärinad. Süvikute vööndis neeldunud laamaserva ülessulamisel eraldub kergem magma, mis tardub graniitseks kivimiks juurde tekib mandriline graniitset maakoort. · mandriliste laamade põrkumine mäeahelike tekkimine, kivimite üksteise otsa kuhjumine, maavärinad. Vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja India ja Euraasia laama kokkupõrke koht, Alpi mäestik jt) · ookeaniliste laamade põrkumine üks laam sukeldub teise alla vahevöösse
maakoor on väga paks (Himaalaja); kurdmäestikud on sulgunud ookeani (Tethyse) kohal. - Ookeanilise ja mandrilise laama põrk- raske ookeaniline Nazca laam sukeldub kergema mandrilise Lõuna-Ameerika laama alla-subduktsioon; tekivad süvikud ja mandri serva kurdmäestik -Andid, purskavad vulkaanid, esineb tugevaid maavärinaid; süvikute vööndis neeldunud laamaserva ülessulamisel eraldub kergem magma, mis tardub graniitseks kivimiks ja tekib juurde mandrilist graniitset maakoort. -kahe ookeanilise laama põrkumine- Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla. sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim - 11022m Mariaani süvik); veealuste vulkaanide vöönd, mis üle merepinna kerkides moodustavad vulkaanilisi kaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt); sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel vallanduv energia kutsub esile tugevaid
Iseloomulik on tiheduse suurenemine Maa sügavuse suunas, mis on tingitud aine elastsest kokkusurumisest. Maakoor ei ole ühtlane oma tiheduselt ega paksuselt. Võib eraldada kahte tüüpi, okeaanilist ja kontinentaalset, maakoort. Maakoor on paksem mandritel kõrgmägede kohal kuni 80 km. Ookeani nõgudes on ta õhem - Vaikse ookeani põhjapoolses osas vaid 10 km paks. LITOSFÄÄR Maakoore ülemine osa, eriti mandrite kohal, koosneb happelistest kivimitest seda nimetatakse graniitseks kihiks, mille paksus on kuni 50 km. Ookeanide põhjas graniitne kiht osaliselt puudub. Graniitse kihi all asuvad aluselise koostisega kivimid mistõttu seda kihti kutsutakse basaltseks. Basaltse kihi paksus on suurim (kuni 3O km) mandriliste taeandike piires, ookeanide alal ta paksue väheneb märgatavalt (10-15 km). Seega koosneb maakoor e. litosfäär graniitsest ja basaltsest kihist ehk nn. sial-vööst (Si räni ja Al - alumiinium) PERIDOTIITNE VÖÖ JA TUUM
vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja); kurdmäestikud on sulgunud ookeani (Tethyse) kohal. - Ookeanilise ja mandrilise laama põrk- raske ookeaniline Nazca laam sukeldub kergema mandrilise Lõuna-Ameerika laama alla-subduktsioon; tekivad süvikud ja mandri serva kurdmäestik -Andid, purskavad vulkaanid, esineb tugevaid maavärinaid; süvikute vööndis neeldunud laamaserva ülessulamisel eraldub kergem magma, mis tardub graniitseks kivimiks ja tekib juurde mandrilist graniitset maakoort. -kahe ookeanilise laama põrkumine- Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla. sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim - 11022m Mariaani süvik); veealuste vulkaanide vöönd, mis üle merepinna kerkides moodustavad vulkaanilisi kaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt); sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel
annaabi.ee 
