Sfinks raiuti välja kivirahnust, mis oli jäänud poolele teele, kui kivimurrust püramiidi juurde kive veeti. Arvatavasti oli sfinks tema taga asuva nekropoli valvuriks, kuid selles ei saa ka päris kindel olla. Sfinksil on peas vaarao peakate ja laubal asuv kobra on valitseja sümbol, kuid osa ninast on hävinud ja habe on täielikult kadunud. Arvatakse, et sfinksi habe oli algselt üle krohvitud ja punase värviga kaetud. Sfinksi ette on rajatud steel, neljakandiline graniitsammas. Sellele on kirja pandud gasellijahil sfinksi varju puhkama istunud, 15.sajandil e. Kr. elanud vaarao Thutmosis neljanda huvitavaid tähelepanekuid. Sfinksi juurde on steele püstitanud paljud vaaraod ja ilmselt käidi siin ka palverännakul.( Maailma imed 1998:126-127) Sfinksi näoosa on rikutud, kuna mamelukid kasutasid sfinksi pead suurtükiharjutustel märklauana. Egiptuse arusaamade järgi oli sfinks valitseja või jumala kuju, mille jõudu sümboliseeris lõvikeha.
Eesti vabaduse eest võitles rindel kokku umbes 50 skauti, 9 neist said surma. 1919. aasta Järveküla lahingus Narva lähedal sai Anton Õunapuu haavata ja toodi Tallinnasse ravile, kuid läks enne täielikku paranemist uuesti rindele, kus 2. aprillil 1919 ka surma sai. Eesti skaudiliikumise isa maeti 9. aprillil 1919 oma sünnipaiga kalmistule Vändras. 1940. aasta mais avati tema sõjas langemise kohale üle 2 meetri kõrgune graniitsammas. Sama aasta lõpul see sammas seoses kommunistide võimuletulekuga hävitati. Ta jooksis 6. juunil 1910. aastal Eesti kiirjooksu rekordi, see oli 13,4 sek (100m). 02.04.1913 · Ruudi Toomsalu Ruudi Toomsalu sündis 2.aprillil 1913. 1931.a. lõpetas ta J.Westhomi gümnaasiumi, 193439 õppis ta TÜ õigusteaduskonnas, 193940 USAs Iowa ja 194546 New Yorgi ülikooli kehalise kasvatuse teaduskonnas, lõpetas 1949 TRÜ kehakultuuriteaduskonna. 1936.a