,,kivihiiglane", tõstes 2,5 tonni raskuseid kiviplokke üksteise kõrvale kasutades ainult inimtööjõudu. Egiptuse püramiidide püstitamiseks kulunud kividest oleks võinud ehitada või remontida kõik elumajad, mis hävisid sõdade ajal Euroopas alates kolmekümne aastasest sõjast kuni Teise maailmasõjani, ligikaudu kolmesaja aasta jooksul. Tänapäeval oleks kaasaegsete mõõteriistade abil plokkide täpne paigutus mõistetav, aga kuidas suutsid egiptlased 4500 aastat tagasi tõsta graniitplokke üksteise kõrvale nii, et juuksekarvgi läbi ei mahu? Veel oleks huvitav teada energiaväljade ning tervendava mõju kohta püramiidis. 1. Vana- Egiptus püramiidide sünnimaa 2 Egiptuses on püramiide umbes seitsekümmend, võib-olla ka kaheksakümmend. Algul oli neid rohkem, kuid mõned neist neelas kõikehävitav aeg, teised langesid kõrbeliiva ohvriks. Nende täpset arvu on raske määrata
ja joogiga, lihtsad relvad ja kosmeetika-tarbed, nagu näiteks Egiptuses nii hinnatud lauvärv. Kõrgklassi egiptlaste hauasisustus oli peen ja kallis toolid, anumad, relvad, parukad ja mõnikord isegi kaarikud (vankrid?). Püramiididest ma hakkan jutustama detailsemalt hiljem. Õigupoolest pole püramiid midagi muud kui hiiglaslik kivikalme, kuhu pole kuhjatud mitte kive või kaljutükke, vaid tohutu suuri graniitplokke. Tihti ei ole hauakamber midagi enamat tühjast võlvlaega ruumist, millesse viiv kitsas käik pärast kuninglikku matust hoolikalt suleti. Snofru oli esimene vaarao, kes 3.dünastia lõpul tahtis endale rajada tõelise püramiidi. Kuid Medumi lähedal alanud ehitus ei jõudnud lõpule, sest Snofru viis oma residentsi põhja poole. Sakkarast põhja pool laskis ta püstitada teise püramiidi. Üheksakümne seitsme meetri kõrguse, murrukohaga kantidel
annaabi.ee 
