Võlvitud keldrikorrusel, sammuti soklikorruse vasakpoolses tiivas oli vangla koos valvuriruumiga. Soklikorruse parempoolse tiiva hõlmas vaekoda väravatega hoone N- ja W-külgedel. Koormatega sissesõidu hõlbustamiseks ehitati osa vaheseinu viltu. Uue vaekoja valmimisel emajõe ääres 19. Sajandi II poole müüriti väravad kinni ning vabanenud ruumid läksid vahtkonna käsutusse, 1922 paigutati siia apteek. Rae ruumid paiknesid kahel ülakorrusel, kuhu viis vahetult välisukse juurest graniitastmete ja azuurse puitvõrega trepp. II korrusel hargnesid pikiteljel olevast koridorist kohtutpa ja bürgmeistri vastuvõturuum. Äärmiselt lihtsa kujundusega ruumide ainsaks kaunistuselemendiks on mitmekesised dekoratiivsed võlvlaed. Pidulikem on II korruse parempoolses tiivas risti hoonega paiknev varaklassitsistliku kujundusega raesaal. Katkematult kulgeva lambrii kohal on seinapind jaotatud halli kunstmarmoriga tahveldisteks malahhiitrohelisel foonil
haritorn on barokkvormides. Seevastu kahe poole peauks on väljapeetult varaklassitsistlik kujundatud akantusrosettide ja rippuvate girlandidega pilastritena, mis paiknesid kõrgel põimdekooriga soklil. Samuti liigendavad azuursed vanikud valgmikku.2 Tulenevalt hoone mitmetest ülesannetest oli raekoja põhiplaan erinevalt suurejoonelisest fassaadikompositsioonis kokku surutud ja komplitseeritud. Rae ruumid paiknesid kahel ülakorrusel, kuhu viis vahetult välisukse juurest algav graniitastmete ja azuurse puitvõrega trepp. Ruumipuuduse tõttu tuli loobuda traditsioonilisest avarast vestipüülist. Teisel korrusel harnesid pikikoridorist kohtutoad ja bürgermeistri vastuvõturuum. Ainukeseks kaunistavaks elemendiks neis lihtsa kujundusega ruumides on mitmekesised võlvlaed. Paraadseim ruum on kolmanda korruse parempoolses tiivas paiknev raesaal, mille rikkalik, kuid rohmakavõitu stukkdekoor valmis Walteri töökojas. Ümarservadega laes domineerivad rosetimotiivid.9