Selleks kulus ligikaudu 100 miljonit aastat. Algselt oli Maa suhteliselt jahe ühtlaseainelise koostisega planeet. Siis algas maakera soojenemine, mis oli põhjustatud massi tihenemisest ja meteoriitide pommitamisest. Kõige enam eraldus soojust radioaktiivsete ainete lagunemisel püsivateks elementideks- sama protsess jätkub tänapäevani. Kuumenemise tõttu algne maakera sulas . Raskemad ained, sularaua ja niklipisarad vajusid Maa tuuma läbi kergema graniiditaolise kiviaine, mis jäi hõljuma Maa pinnale ning mis jahtudes tahenes tahkeks maakooreks e. litosfääriks. Nii moodustus maa kihiline siseehitus- kergemad ained pinnaosas ja raskemad ained keskosas. Kui maakoor oli lõplikult tahenenud algas aktiivne vulkanismiperiood. Sagedased vulkaanipursked tekitasid gaasikesta, mis koosnes peamiselt veeaurust ja CO2. Need gaasid tekitasid kasvuhooneefekti. Seda peetakse üheks olulisemaks põhjuseks Maa elukõlblikuks muutumisel. Gaasikest sisaldas ka
Siis algas soojenemine, mida veeaur piiskadena maapinnale. Tekkis põhjustasid tiheduse suurenemine ja hüdrosfäär. meteoriitide pommitused. Happeline vesi muutis maapinda: Soojenemise tõttu oli Maa pikka aega murendas maakoort, tekkisid "sula" veekogude sängid. Raskemad ained ( raud, nikkel) vajusid Vette sattunud uued ained muutsid läbi graniiditaolise kiviaine, mis jäi selle omadusi ning see lõi eeldused hõljuma Maa pinnale. elu tekkeks. Hõljuvast pinnast sai hiljem maakoor Roheliste taimede arenedes eraldus e. Litosfäär. atmosfääri hapnikku ning kujunes atmosfäär ja seejärel osoonikiht. Algas vulkanismiperiood, millega kaasnes kasvuhooneefekt
annaabi.ee 
