2) mullakooriku tekke vältimine, 3) temperatuuri kõikumise vähendamine mullas, 4) mullaniiskuse parem säilitamine, 5) taimede varustamine orgaanilise väetisega, 6) mulla mikroorganismide tegevuse intensiivistamine. Multsikihi paksus varieerub sõltuvalt materjali õhulisusest 10-30 cm-ni. Peenestatud männikoort kasutatakse eelkõige ilutaimepeenarde multsimiseks, kuna kvaliteetne männikooremults on ühtlasi ka dekoratiivne. Haljastuses kasutatakse ka peenefraktsioonilist graniidikillustikku või jämedat kruusa. Puukoor sobib rohkem maa-, killustik linnatingimustesse. Kilemultsi kasutamine on Eestis levinud maasikakasvatuses. Kilemultsil valmib saak varem ja see võimaldab saada kõrgemat hinda. Samas ei ole võimalik kilemultsiga istandust harida ja see tingib alates 3. saagiaastast viljade suuruse vähenemise. Samuti on kilemultsi kasutamisel raske tõrjuda kedriklesta. Seetõttu on viimasel ajal hakatud uurimuste alusel pooldama põhumultsi, mis
4. Kirjelda savipinnaste liike. 5.9. Murtud kivimaterjalid Murtud kivimid saadakse karjäärist. Kaevandatud kivimeid purustatakse kivipurustis või murtakse väiksemateks tükkideks kiiludega. Murtud kivimid on korrapäratud kivitükid. 67 Killustik. Eestis tehakse killustikku peamiselt: lubjakivist, dolomiidist, graniidist. Graniidikillustikku peetakse parimaks. Killustikku kasutatakse: betooni täitematerjalina, teedeehituses, pinnasele toetuvate põrandate alusena jne. Tehisliiv. Seda tehakse peamiselt graniidist. Tehisliiva kasutatakse terrasiit-krohvis, betoonides, asfaltbetoonides. Müürikivid. Eestis tehakse neid peamiselt lubjakivist või dolomiidist. Harva tehakse ka graniidist. 5.10. Korrapärased kivimaterjalid