õilsa Pantagrueli vägitegudest ja sõnadest"; 1548 "Neljas raamat hea Pantagrueli vägitegudest ja sõnadest", 1562 "Helisev saar". Allikateks itaalia luule, prantsuse rahvaluule ja rahvaraamat hiiglasest Pantagruelist. Keel on omapärane: kordused, idiomaatilised väljendid, kõnekäänud jne Narrirüü võimaldas avaldada vägagi julgeid mõtteid. Esile kerkib kolm tegelaste tüüpi: I Grandgousier, Gargantua, Pantagruel hea ja targa valitseja ideaal, II Panurg seikleja, vestluskaaslane, joomavend, kelkija, II kloostrivend Jean harimatu, taltsutamatu kuid heasüdamlik talupoeg terve mõistuse ja moraalse tõe kehastus "Plejaad" 16.sajandi 40ndate lõpul moodustasid noored aadlikud väikese kirjandusringi, kes unistasid prantsuse luulekeele reformist ja uue rahvusliku kirjanduse loomisest. Rühmituse juhtideks Pierre Ronsard (1524-1585) ja Joachim
(4.osa 1532-1552; 5.osa ilmus 1564.a). 4-osaline teos, kuid on ka viies, aga ei teata, kas see kuulub Rabelaisile. Julge teos, kus on peapeale pööratud nt mõned arusaamad kirikust. Läheb kõige kaugemale oma julguse poolest. Oli arst, tundis hästi anatoomiat. Toob jõuliselt inimese keha maailmakirjandusse tänu erinevatele seikadele. Ta toob välja asju, mida rahvas pidas labaseks. Tugev mitmetähenduslikkus, sümboolika. -- Grandgousier suure kõriga mees, kes sai lapse Gargantua, kes sündides tahtis kohe juua, ning talle toodi mingi 18 000 lehma. Läks vanemaks saades Pariisi õppima (kuigi tol ajal veel Pariisi linna veel ei olnud), kus oli Jumalaema kirik. Istub kiriku otsa ja võtab ära kiriku kellad ning riputab need oma märale kaela. Veel enam aga, kui ta "naljaviluks" (pr.k. par ris) pissib ja selle tulemusel veuputuse tekitab, milles hukkub üle 260000 pariislase
annaabi.ee 
